Kaks pead on ikkagi kaks pead- mis sellest, et üks pea blond on! Ratsutamine on ju imelihtne!

..kui seal seljas väheke mõelda ka :) Uskumatu, kui lihtsalt asjad hakkavad välja tulema kui ma niisama ei logele seal seljas. Ja mul polnud õrna aimugi, et koolisõit nii palju vaimset mõtlemist ja kiiret reageerimist nõuab. Teadsin, et see on raskem ala kui takistussõit, kuid ma ei eeldanud, et see nii palju mõtlemist nõuab :D Ma arvasin, et saan hobuse korralikult jooksma ja piisab küll. Nüüdseks olen mõistnud, et selleks, et hobune hästi jooksma saada on vaja väge vähe. Ainult natuke mõtlemist ja muidugi head treenerit. Kui aga puudub mõtlemine, siis ei tule ka sellest "heast jooksust" midagi välja.

Nõnda siis täna tõdesin, et Matu on ikka mega vahva loomake. Ta kipub hetkel oma pead hoidma paremale viltu (sinna poole, kus tal pime silm on) ning teistpidi jookseb tagumik väljas ja kui tagumik väljas parasjagu ei ole, siis on õlg ikka väljas ja pea viltu :D Täna tegime siis korralikult tööd selle kallal, et hobune jookseks sirgeks. Oleme nüüd tutvust teinud õlg sees ja traversiga, seega kulges trenn mega lihtsalt. Alguses Matu punnis vastu ja peksis takka vahepeal, kuna ta ei saanud aru, et mismõttes ratsanik täna ei lubagi ligadi-logadi joosta?! Ühesõnaga õppisime nurki korralikumalt sõitma ilma, et hobune kusagile sisse/välja vajuks. Paremale sõites on tarvis Matuga minna kurvi (mõttes) traversina ja voilaa, hobune on sirge nagu mikuhiire pikk sõber! Ei mingit tagumiku välja vajumist. Vasakule sõites pean teda sisemisest suunurgast koguaeg paindesse küsima, kuna ta tahab hoida pead viltu pimedale poole ja ka niipidi viskab ta tagumikku välja, siis kohe küsin travers ja hobune on sirge.

Alustasime täna aga hoopis sellise huvitava asjaga nagu sammupiruett. Alguses sõitsime ruudu peal sammu nii, et kui igakord teda pöörama hakkasin, siis "tõstsin" hobuse teistpidi, mitte ei keeranud. Keerates ta läheb sujuvalt nagu sõidaks ümarate nurkadega ruutu. Täna üritasime siis nii, et ruudu nurgad jäävad ikka võimalikult lähedale 90 kraadile. Ehk siis kui oli vaja hobune ümber tõsta, siis ta tagajalgadega sammus enamvähem kohapeal. Võte oli jälle sama- hobune sirgeks, välimine ratse tugevalt vastu puusa, välimine säär pisut tahapoole ja raskus sisemisele jalale. Mega hea nipi andis Krista kuidas oma keha paika saada. Ma pidin justkui hobuse saba vaatama. Mul on nii raske mõelda, et tagumine jalg taha, sisemine õlg pisut sisse, raskus sisemisel jalal jne. Aga kui ma "vaatan hobuse saba", siis tekkis automaatselt õige istak. Nii jääb välimine küünarnukk vastu puusanukki, raskus läheb sisemisele jalusele ja saabki hobuse lihtsalt "ümber tõsta". Lahe! Hobune toimis ja tundus, nagu ta oleks selliseid harjutusi varemgi teinud! Sammuotsa piruettidega tegime ka siis algust. Võtsime esialgu rajast 3m aega tal end ümber asetada ning Matu sai asjaga hakkama küll. Täpselt sama värki tuli teha nagu ennem kirjutasin, aga nüüd mitte 90kraadi pööre vaid juba 180. Ja nüüd jääb minu tööks seda 3m pidevalt lühendada, kuni Matu sammub kohapeal oma tagajalgadega.

Aga jube hajevil oli poiss täna. Muudkui jõllas ringi ning kui stekiga õrnalt sääre taha andis, siis viskas takka üles :D Ja ikka mitu korda järjest kui teda selle eest veel karistada tahtsin. Lõpuks Matu sai ikka aru, et kaks pead on ikkagi kaks pead- mis sellest, et üks pea blond on! Krista mõtleb kahe eest :D Sääre eest astumised tegi hästi, kas keskmised olid juba päris head. Galopis tahtis mind täna mööda platsi vedada, oli selline laiali ja esialgu kange. Hiljem hakkas järele andma ja oli täitsa tip-top. Galoppi tegime kõvasti vähem kui traavi, aga see-eest kvaliteetselt. Galopi ringidel ei vajunud MAtu pepu enam sisse-ega välja, sest mina suutsin esimest korda elus juba ette mõelda ja kiirelt reageerida, kui midagi viltu läheb. Ei lasknud vigu enam lihtsalt läbi. Olen uhke ka enda üle, ma olen muidu ratsutades peast saepuru täis.

Teiseks hobuseks võtsime siis Ceiloni. Ceilon oli päris ärev alguses ja närviline, tippis kohapeal ja näris suulist. Tahtsime alustada sammus sääre eest astumistega ja õlad sees harjutamisega, kuid ta oli päris närvis ja väikese kannasuske peale viskas juba takka. Tegime esialgu siis hoopis traavi ning hakkasime siis uuesti sammu töötama. Saime sammus päris kenasti juba sääre eest ära mõlemale poole (parem on ta vasakule poole muidugi :D), õlad sees oli samuti ok. Ainuke asi, mis oli kehvasti, oli see, et ta hoidis täna hammastega tugevalt suulisest kinni, paljastas koguaeg igemeid ning üritas ühele poole painet viltu koguaeg hoida, samuti nagu olin käest kasvõi 1mg tugevam kui muidu, viskas kohe lõuad vastu. Tal on hambad olnud väga pikalt tegemata ning ilmselt on asi selle taga. Ka eelmistes trennides olen taolisi asju täheldanud ja Krista ütles juba siis, et tuleb hambad üle vaadata. Siis aga jooksis ta pika kaelaga seal all, kuid nüüd nõuame, et ta oleks kõrgel ja kannaks end. Sellega muutub ka suulise nurk pisut suus ning ilmselt käivad hambad talle kuidagi vastu põske vms. Ma veterinaar ei ole, aga arvan, et peale veti külastust on see probleem läinud.

Nii Matu, kui ka Ceilon, pakkusid täna koguaeg erinevaid harjutusi mulle :D Ceilon pakkus muudkui galoppi ja passaaži, Matu pakkus koguaeg traversit ja sääre eest ära :D Nii asjalikud ikka! Kui Ceilon sai lõpuks loa siis galoppi joosta küll tal oli siis tore. Tal on galopis tegelikult päris mõnus tasakaal ning ka minul on mega mugav seal istuda, niiet ju talle meeldib galopitada. Galopp oli juba enamvähem, ta hakkab tulema kõrgemaks ja end kandma. Ka Zeilo puhul rakendasin samu võtteid nagu Matuga. Ahjaa! Tegime ka esimesed sääre eest astumised traavis! Muidu ma ei saanud absull sellega hakkama, täna jubea tuli hindele 4.5 välja :D Meil kuu aega aega harjutada, siis esimene L skeem plaanis niiet küll hakkama saame. Ka Matu õppis alles ennem Kurtna võistlust 2 nädalat sääre eest astumist ning sai nende eest lõpuks 7med või 7.5 hindeks.

Korraks mõlkus peas mõte minna 1.mai Veskasse võistlema mõlemaga, kuid ma otsustasin nüüd kuu aega ikka korralikku trenni teha ja siis mai lõpus Toris alles võistelda. Peale Kurtnat ikka veel pisut piinlik ja ma otsustasin end nüüd kokku võtta ja vanale rasvale mitte liugu laskma jääma (vana rasva ma pean ka maha põletama endalt!) ning Toris siis head sõidud teha. Teate, see ratsutamine on nii lihtne, kui ma ise seal seljas asju ette mõtlen. Päriselt! Proovige ka :D

Sissekande lõpetuseks pean ma ütlema, et ma olen lihtsalt nii tänulik, et Krista mulle trenne andmas käib. Ma õpin iga trenniga miskit uut juurde ja ta oskab nii hästi seletada lihtsalt. Ning ta ei lase trennis vigu läbi minna. Nii kaua harjutad kuni välja tuleb, ennem ei lõpeta ära. Teinekord (kui ma ka ise trenne annan) on selline käega löömise tunne, et no ei tule ratsanikul välja. Siis ütled, et ah hea küll, no proovime mingit teist harjutust kui see välja ei tule :D Aga mitte Krista, tema pusib niikaua kuni sul tulevad asjad välja! Ei ole mingit loorberitel puhkamist. Ja tänased trennid olid mõlemad nii positiivsed, mõlemad hobused tegid mis vaja ning hallikesel tuleb ilmselt tulevikus M-skeeme sõitma hakata. Noh, mina pean sellele tasemele järele jõudma, hobune oskab ilmselgelt ise nagunii. Aga materjali on ja eks näis, mis eluke toob. Mul on nii toredad hobused! :)

Täitsa uue klassi mees!

Krista käis neljapäeval meid jälle pookimas. Ulme, aga Matu oli täitsa teise klassi hobune :D

Alustasime sammus painutamisega, kuna viimasel ajal kipub Matu end peast liialt paremale hoidma. Eriti voltidel. Saime ta pehmemaks ja tegime ka mõned sääre eest astumised, need tulevad juba kenasti välja.  Traavis sõitsime alguses ette-alla. Alguses ei tulnud väga hästi, kuna Matu hirmsasti vahtis ringi ja ei keskendunud. Sama oli ka töötraaviga, koguaeg olid muud mõtted tal peas. Keskmised traavid tulid juba päris kobedad välja, ei lähe enam üle ratsme, kuid pisut kiirustab ikka. aga parem, kui varem. Ja siis ütles Krista, et tee nüüd traversit, siis ma küsisin tra-what? :D No sain siis teada, et see on umbes nagu õlad rajal, kann väljas. Ja et renvers on umbes nagu õlad sees. Minusuguse blondi jaoks oli liiga palju informatsiooni. Millal on 3 jälge ja millal neli, selle ma pean ilmselt koolisõidu määrustikust üles otsima ja meelde tuletama :D Kuna Matuga oli see ka päeva teine trenn (esimene oli Zeilo), siis on iseenesestmõistetav, et mul on vaid mingi teatud hulk megabaite mis mu mälus säilivad. Õnneks mul on hea lihasmälu, niiet loodetavasti saan asjad peagi selgeks. Ulme, Matu sai esimese korra kohta ikka väga hästi hakkama arvestades, et ma pole selliseid asju kunagi teinud. Vähe sellest, Matule ei tulnud seda õpetadagi, ta oskas juba ise :D Mismoodi ma ei tea. Õlad sees tuli kenasti välja (kippus isegi liigselt paindes olema ja neljas jäljes kolme asemel), kuid renvers on meie komistuskivi. No ei meeldi seda pepsi platsile sisse ajada :)

Paar päeva hiljem lasin seda filmida, aga ma ei tea, kas nüüd on õige või mitte. Kristat enam ei olnud kes oleks öelnud ja ma olen alles nii koba, et tunde järgi ma ei mõista veel miskit. Alguses siis õlad sees, poolvoldid ja renvers (ma arvan, no kanni üritasin raja pealt sisse ajada). Video siin:

Tagasi Krista trenni juurde. Galoppi üritasime saada lühemaks ja aktiivsemaks. Pean koguaeg Matut "tõukama", siis hakkab päris mõnusat ja aktiivset galoppi sõitma, tagant aktiivsemalt ja eest kõrgemalt. Keskmistel luban tal tagumiku sisse ajada (halllooo, ja kui ma seda päriselt küsin traversi siis ei tule mingit tagumikku sisse:D), aga peaksin sirgelt hoidma. Kontragalopis sõitsime ka 20m volte, kohati tuli välja ja hakkas end kandma, vahepeal vahetas suisa jalgu :D


Ceiloniga käisin ka Krista trennis, talle hobune täitsa meeldis ning ütles, et õige treeningu korral võiks temast saada hea M klassi hobune :) Ütles, et Ceilon on hetkel täpselt hobune minule, kellega edasi areneda, et materjali on temas küll ja veel, hetkel tuleb talle ainult palju süüa anda, et ta juurde võtaks (eelkõige lihast). Trenn on tal loodetavasti paigas ja minule tundub, et tal on rind juba laiemaks läinud, aga samas ma olen suht optimist ka.

Traavis sõitsime hobust tagant aktiivsemaks ja eest kõrgemaks. Kui säärt ei kuulanud, siis pidin tagant stekiga sääre taha andma natuke, et aktiivsemalt astuks tagant, kippus loivama. Seoses sellega pean ma uue piitsa ostma, kuna Ceilon on nagu niiiiiiiiii pikk hobune, et mu 120cm nuudike ei ulatu õige kohani, Matul seda probleemi ei ole. Galopis oli täpselt sama. Pean õppima hoidma rütmi ja tunnetama teda samme.

Sääre eest astumistega me veel hakkame pole saanud (kuigi ma tean, et ta on neid teinud küll ja veel), aga koos Kristaga hakkas asi looma. Ta kipub nende peale närvi minema ja siis viskab oma kaela barankasse ja üritab sirgelt kõrvale astuda ilma edasi liikumata. Nüüd teen nii, et igakord kui ta viskab end tagurpidi ja läheb vaid küljele, siis kohe võtan hobuse sirgeks ja küsin uuesti. Trenni lõpus juba tuli vaikselt välja. Sammus muidugi, traavis ei hakanud isegi proovima. Ennem põhi ikka paika :)

Reedel hobused puhkasid ja täna käisin jälle ratsutamas.
Matu video ongi tänasest päevast. Matu oli päris vahva kutt, sai kõigega hakkama hästi. Sääre eest astub juba nagu vana mees, enam ei pea üldse teda suruma, kenasti liigub kohe. Keskmised traavid olid ka minu arust päris okeid, ikka põhivigaselt: pisut kiirustades. Galopis oli eest mõnus kõrge ja hästi energiline. Kui tagant teda natuke stekiga aitasin siis viskas kohe takka üles ja nii mingi 10x trenni jooksul :D Mida tugevam oli laks, seda kõrgemale kann lendas :D Kevad pähe löönud. Traversit tegi juba paremini, sain kannika lihtsamalt sisse ja enam ei painutanud end enam vasakule joostes paremale nii palju.

Ceilon oli eest pisut rahutu, Krista arvas ka tegelikult, et tal tuleks hambad üle vaadata. Muidu oli tibens tobens ja sääre eest astumised vasakule tulid juba väga kenasti välja, paremale veel pisut pullitab aga hakkab tulema. Ta on mega kiire õppija :)  Galopis oli mõnus rütm.

Tegin temast täna pilti ka mõlemalt küljelt ja eest. Unustasin tagant teha, seda teen teinekord. Igatahes tahaks temast teha enne/pärast pildi, sest loodetavasti hakkab ta kiirelt juurde võtma :)

Tallis lasin Matul ja Ceilol miilustada ka. Matu oli mega huvitatud Ceilost ja hakkas teda mokkadega sügama, aga Ceilon armastas Matu boksi ees vedelevat heinarulli rohkem. Aga väga sõbralikud on nad teineteisega. Mõtlesin neid hakata tutvustama pisut ennem kui nad esmakordselt treileris kohtuvad kui võistlustele sõidavad. Matu on temast igatahes väga huvitatud ja sai vihaseks kui ma Ceilo ära viisin tema juurest :D

Tegin neile mõlemale mashi igasuguste erinevate lisadega ja kui Matu pirtsutas söömisega muidu, siis täna oli ta ülepea pudrune ja lakkus ka põranda puhtaks täielikult :D Ceilo sööb nagunii alati ja kõike, ta on nagu must auk kuhu söök ära kaob. Kui ma veel Tori Hobusekasvanduses tööl olin, siis sõi ta ööl vastu võistluspäeva minu võistlushobuse 15kg müslit ära. Ei tekkinud tal tiire ega üleliigset energiat, see oli tema jaoks ilmselgelt normaalne kogus toitu :D

Maribel ratsutas ka täna kahe hobusega! Kõigepealt sammus ta Matuga platsile, seal ta tegi temaga ka traavi. Video:

Pärast jalutas Matu seljas tagasi talli ka. Siis võtsime Ehavalguse nööri otsa ja Maribel ratsutas iseseisvalt tema seljas. Ma küljelt küll turvasin teda, aga enam kinni hoidma ei pidanud, sai kenasti hakkama.

Siis võttis ta kätte ja jalutas Ehavalguse talli ära :) Ma oleks kauem filminud, aga mul sai telefonimälu otsa :(

Aga tänaseks vist on kõik. Ei oskagi rohkem millestki rääkida. Päris pikk loba nagunii.

Ahjaa! Küsimus suurele ringile:
Kas peaksin Ceilonile tegema uue blogi või võin temast kirjutada ka Kuldar Matu blogi nime all? Sellesmõttes, et kui te temast lugeda ei taha, siis saate muidugi edasi kerida :D Palun jätke kommentaaridesse, kuidas teile meeldiks! :)

Riin

Elust ja olust

Mul on tegelikult ammu juba arvuti olnud, aga no ei ole viitsinud kirjutada. Üheks põhjuseks on muidugi see suur feilimine Kurtna võistlustel. Kuna ma olen hästi võistlushimuline ja tahaks koguaeg jube hästi esineda, siis oli ikka korralik laks vastu vahtimist. Paljud võib-olla ei arvaks, et ma sedasorti perfektsionist olen, kuna tulen peale luhta läinud skeemi ikka naerusuil koolisõiduaiast välja. aga ei- ma tõmbasin samal ööl 20 minutit patja nutta. Jõle nirune tunne oli.

Võib-olla oli asi selles, et ärkasin öösel kell 3 juba üles, et võistlustele sõita. Võib-olla on asi selles, et ma pean hetkel ühtesid kesknärvisüsteemi mõjutavaid ravimeid võtma ja olen nende tõttu pisut hajameelne. Võib-olla ma ei peaks nii palju vabandusi otsima ja õppima hoopis korralikult sõitma. Võib-olla ma ei peaks iga ebaõnnestumist nii südamesse võtma, aga no ei. Ma ei suuda. Ma olen iseloomult esineja, mulle meeldib olla lavadel, esineda, olla tähelepanu keskmes. See tõttu ma ju tegelikult blogingi, ega ma seda enda jaoks ju kirjuta. Ja kui tuleb ette ikka korralik feilimine, siis on ikka nirune tunne küll.

Samal ööl käisid peast läbi (jälle :D) ratsutamisest loobumise mõtted. Milleks, kui ma ei oska? Tavaliselt Matu puhkab peale võistlust nädala. Selle aja jooksul ma tavaliselt analüüsin sõitu ja mõtlen tulevikust, kuid seekord ma otsustasin mitte analüüsida ja mõelda midagi. Andsin Matule ühe päeva puhkuseks ja siis läksin jälle trennitama. Meil on vaja ju sõitma õppida, mis puhkus! Ain't nobody got time for that!

Lisaks sellele võtsin uue hobuse sõita. Saage tuttavaks- Ceilon. 

Tööd on palju, aga materjali on. Lisaks saavad nad toredasti Matukesega koos ringi hängida treikus.

Ega ma rohkem millesti väga ei oskagi kirjutada vist. Trennis on hakanud paremini minema Matuga, ta ei vaju enam õlast nii palju välja ja galopile tõsted tulevad juba õigest jalast välja. Ah, panen siis juba võistlusvideod ka siia. Skeemis A21 unustasin skeemi 3 korda ära, kirja sain õnneks vaid ühe vea. Diagonaalile sõites mõtlesin, et mul pole halli aimugi kuhu minna, aga kui valesti sõidan, siis nad lasevad kella, peatavad mind ja ütlevad ette :D Ka L skeemis unustasin paar korda raja, sõitsin diagonaalile kuid tegelikult selles skeemis polnud ühtegi galopi diagonaali. Great (pöial püsti emoticon)

A21

L4

kui muust kirjutada ei ole, siis Krista trennist ikka on!

Aga kõigepealt räägin ma sellest, et täiendasin oma võistlusvarustust veelgi suurema blingiga :D Nimelt ostsin sellised käevõrud, mis saab krunni ümber panna ja siis olla eriti bling tunne olla :D ja see võru on ikka pääääris shiny.

Aga trennist. Täna käis Krista meiega trennitamas. Kuna alguses oli ka Famos platsil, siis Matul esines jupp aega keskendumishäireid, ta ei mõistnud miks TEMA platsil mingi teine hobune on. Kuigi tõstsin hommikul Matu platsi ümber Famose platsile :) Uhked hobused meil tallis, kõigil enda platsid :D 

Alustasime sammust. Üritasime Matu ilusasti marssima saada ilma, et ta üle ratsme läheks. Kohati hakkas jube mõnusalt astuma. Traavis üritame rütmi ja tempot hoida, et ei esineks mingeid sööstmisi. Traavis sääre eest ära pean alustama kõigepealt nii, et hakkan käsi ees minema. Ehk siis avan käe, poolpeatus ja alles küsin sääre eest ära. Muidu ta läheb tagumik ees. Vasakule vajub ikka kohati kaela paun sisse, aga vaikselt hakkab looma. Täna jõudsin juba päris kergelt õigeks ajaks tähte :D 

Galopiga tegime kõige rohkem tööd. Ma olen tal lubanud galopile tõustes koguaeg oma peaga vehkida. Tal pärineb see komme tema isalt, Kuningalt. See samamoodi koguaeg rahmeldab ja vehib oma peaga :D No need liigutused on Matul ja Kunnil nii üks ühele, et see peab olema geenides. Nad teevad seda liigutust TÄPSELT samamoodi, ma ei oskagi kirjeldada :D Matu teeb seda eriti siis, kui saab sammule jääda või kui peab galopile tõusma. Ja kui sa seljas ei ole, siis ta vehib oma peaga üles-alla niisama, et sind närvi ajada ja end inimeste vastu hõõruda peale trenni :D

Igatahes, üritan üleminekud teha paremad. Ma unustan ise pidevalt ettevalmistuse ära. Viimasel hetkel märkan et oih, olen tähes ja pean tegema ülemineku ja siis robaki tõmban seisma/tõstan galopile, siis lendab hobune minema, üle ratsme, neli jalga kõik eri suunas jne. Täna tulid päris hästi välja galopist sammule üleminekud, Matu lausa kükitas maha, oli eest kõrge ja kenasti tegi üleminekud. Nagu ma ise end paika saan ja asjad meeles pean, siis on hobune super.

Koondgalopp tuli juba päris kenasti välja. Uus plats kandis hästi ja Matul oli hea kerge joosta. Saime Kristalt kiita, et oleme tema antud koduülessannet kenasti täitnud ja koondgaloppi õppinud :) Tegelikult viimasest Krista trennist on möödas vaid 3 trenni :D Aga eks selle kallal oleme tööd teinud küll. Matu hakkab end juba kandma ja jookseb päris hästi. Palju lihtsam on ka neid 10m tagasipöördeid sõita. Lisaks täna sõitsime veel koondgalopis 10m volte. Kui Krista kõrvalt koguaeg õpetab, siis tuleb välja küll. Ma peaks teinekord diktofoni panema Krista trennis lindistama ja siis kui üksi sõidan panema selle endale ette mängima :D 

Trenni lõpetuseks tegime üleminekuid keskliinil traavist galoppi ja galopist peatusesse. Mul kipub ta vasakule tagumikuga sisse vajuma, pean ennem peatust alati sääre sealt vastus hoidma, siis seisab kenasti :) Võib-olla see on seotud tema pimeda silmaga, tal on ka vasakule joostes vaja koguaeg painet väljapoole hoida. Pean jällegi meeles pidama, et ei laseks ja mängiks siis vasaku ratsmega natuke rohkem. 

Üks tüüpviga on meil veel. Hetkel sõidan vaid tähtede järgi (platsil pole aeda ümber) ja nii kipub koguaeg Matu tagumik sisse vajuma. Paremale sõites kipus üldse välja vajuma õlast :D Asjad ei ole muidugi hullud ja ta ei tee seda palju, kuid parem, kui me ei teeks neid vigu üldse. Eriti viskas tagumiku sisse keskmises galopis. 

Ega rohkem ei oskagi midagi rääkida. Ma jätan alati vead meelde, et nende kallal tööd teha, head asjad lähevad kergemini meelest ära. Minule tänane trenn väga meeldis, ma arvan, et me polegi varem nii hästi hakkama saanud. Keskmised traavid hakkasid ka juba tulema, kenasti hakkas õlast töötama ja taguotsa hoidis aktiivsena, eest kõrge ja üle ratsme ei läinud. Täna oli ta küll pisut puhevil, kuna tuul oli niiiiiiiiii kõva, seega kohati kippus rahmeldama eest. Aga tuul oli tõesti mega kõva. Et kuulda mis Krista räägib pidin ma muudkui tema juurde seisma jääma ja teda kuulama :D ja tal on kõva hääl! :D Isegi Matul oli kohati raske edasi joosta, aga õnneks ta nii paksu, et platsi pealt minema ei lenda :)

Midagi oli kindlasti veel, aga ei tule meelde hetkel. Igatahes mega hea trenn oli, õppisin jälle nii palju ja Matu oli väga tubli :)

AAAA! Matu on mõnus pirtspepu ka :D Kui Maarja-Liisa temaga ratsutas ja ma neile trenne käisin andmas, siis Matu ei olnud nõus õuna sööma. Porgandeid sõi, aga ainult siis, kui need olid pooleks lõigatud ja viilutatud! Nüüd on asi arenenud nii kaugele, et porgandit on nõus juba hammustama tervelt ja õuna sööb ka. Aga oma kalleid Pavo graanuleid hakkas ühelt maalt järele jätma. Enam ei söö ja kõik. Vahetasime siis graanuleid, ka neid sõi pika hambaga, kuid hommikuks oli ikkagi söödud. Vahetasime ta graanulid uue Pavo Triple P müsli vastu ja seda hakkas küll väga isukalt sööma kohe. Mõtlesin, et hakkan talle siis Pavo Mashi ka juurde andma, et see taastab hästi peale raskemat treeningut ja võistlusi. Ma ei tea MITTE ÜHTEGI hobust, kes mashi ei söö. MITTE ÜHTEGI! Ka kõik pirtspepud söövad. Ja saate aru, Matu pirtutas nii et vähe polnud! Lõikusin siis porgandeid sinna sisse. Võttis porganditükikese suhu, lutsutas selle ümbert mashi ära ja lasi ilaga välja, porgandi krõmpsutas ära :D Õnneks kavaldasin ma ta täna üle! Piisas vaid peotäiest müslist mis ma talle mashi sekka segasin ja ta limpsis isegi küna puhtaks :D Asi pole isegi selles, et talle ei maitse. Kõik, mis on tema jaoks võõras, ta ei taha sellega harjuda ega alguses isegi mitte proovida. Loodan, et hakkab lõpuks mashi ikka niisama ka sööma :)

Lõpetuseks väike video esmaspäevasest trennist, kui harjutasime lühemat galoppi. Põhjus, miks platsi ära kolisime, on ka videos näha. Lihtsalt vana plats on hetkel niiiiii pehme ja püdel. Ka videos komberdab seal :D

ja päris lõpetuseks paari nädalatagune pildike ka.

Krista trenn

Pole pikalt kirjutanud, sest endiselt on lahendamata arvutimure. Hetkel saan elukaaslase arvutit kasutada.

PS: eelmise postituse täpsustamiseks, ma tegin liigset paanikat Matu silma ümber, see oli järgmiseks hommikuks juba terve olnud :D

Igatahes, teisipäeval oli Krista trenn. Läksin talli varem kohale, et plats pisut ümber nihutada sõitmata maapinnale, kuid terve plats ujutas :D Pöördusime siis meie eelmise aasta platsile mida siiamaani oleme sõitmata hoidnud, et pehmete ilmadega seda võimalikult vähe kahjustada. Tegime Allaniga tähtedest 20x40 platsi ja valmis ta oligi.

Kui hobune oli soojaks käidud, alustasime sääre eest astumistega sammus. Kuna me sellel hetkel olime platsi kõrval, siis tundus et tuleb hästi välja ja tundus, et astub ilusasti, aga kui ma oleks olnud platsil, siis ma ei tea kas ta oleks sellega rajale tagasi ka jõudnud või ei :D Kui hobune oli ka traavis soe, proovisime samuti sääre eest astumisi, nüüd juba platsil. Paremale astudes ei tahtnud ta mul kuidagi rajale õigeks ajaks jõuda, kuid vaikselt hakkas juba tulema. Vasakule tahtis aga kiirustada ja seetõttu ei jõudnud õigeks ajaks rajale, samuti vedas kaela pauna. Vaikselt hakkasin nippidele pihta saama ja saime ka hobuse kenasti lõpuks rajale. Pean ise jälgima, et ma oma vastassäärt liiga taha ei ajaks ja koguaeg peale jätaks, impulsse pean saatma, mitte täiesti jõust suruma :D

Keskmine traav oli päris hull. Ma teen selle vea, et annan talle ratsme järele ja ta vajub kohe esiotsale ja üle ratsme. Pean ise istuma sirgelt edasi ja ratset ei anna järele. Lasime mööda pikka põlluäärt keskmist traavi mitu korda edasi-tagasi, Matu kippus galopile minema, kuna tal oli traavis nii raske seal vee sees joosta. Aga sain õige maitse suhu ja nüüd tean, mida keskmises traavis taga pean ajama.

Galopis on kõige raskem ikkagi keskliinile sissesõidud. Kuna ma pole Matult nõudnud koondgaloppi, siis laia galopiga ei taha eriti ära mahtuda sinna. Proovisime siis Matuga koondgaloppi ja kui ise lõpuks õlad puusast pisut tahapoole viisin sain ka Matu lühemaks. Pean meeles pidama koguaeg, et õlad taga, rind ees ja käsi liigub puusale vastu, et hoida hobune eest kõrgem ning igal sammul saadab jalg impulssi. Nii traavis kui sammus vaja leida stabiilne rütm. Harjutus ise ei tulnud endiselt ideaalselt välja, kuid kuna plats oli pisut kehva, Matu noor ja mina loll, siis võib tegelikult rahule jääda.

Kolmapäeval läksin ka sõitma. Tavaliselt on Matu käinud ülepäeviti sõitmas, kui see nädal otsustasin teisiti, kuna mu kaasa tuli koju. Teisipäev, kolmapäev trennis, siis 3 päeva puhkust ja pühapäeval jälle trenn. Esmaspäev puhkab ja teisipäeval jälle Krista trenn. Kahju, et saan vaid 2 korda sõita ennem Krista tulekut, aga ma nii kardan teda üle sõita. Ta hetkel käib niiii suure heameele ja rõõmuga trennis, ei taha seda temalt ära võtta. Eelmise aasta sügisel oli ta juba nii tüdinenud, ei taha see aasta sama viga teha.

Igatahes, kolmapäeval võtsin endale kavva maastikul keskmise traavi sõitmise. Meil on head pikad liivateed kus peal saab pikalt sirgelt traavi lasta. Lähen mina siis nendele radadele ja ühele teele veetud suurem koorem killustikku peale. Läksin siis ühele teisele teele ning see uppus vee all. Hakkasin juba käega lööma oma keskmisetraavi trennile, kuid leidsin kellegi põllukese, kus peal sai järjest 200m traavi lasta. Hea, kuiv ja sile oli. Ikka lasin pisut kiirustama ja eest andsin käed kohati järele, kuid noh, ma ka ju alles õpin :D Põhimõtteliselt hakkas välja kah tulema hädapärast.

Galoppi üritasin sõita lühikeselt, kohatu tuli juba päris hästi välja. Matuke oli lõpuks nii väsinud, et käisin korra platsult läbi, tegin 2x sääre eest ära traavis (need tulid hästi välja) ja lõpetasin ära ja jalutasin kohe maha. Tegi kokku kolme harjutust: keskmine traav, koondatud galopp ja 2x sääre eest ära. Tundub jube kerge ja vähe harjutusi, aga nii läbi võttis :D Pulsikell näitas samuti päris suuri numbreid.

Meil on plaanis minna 12. aprill Kurtnasse võistlema. Plaanis skeemid A21 (mida pole a kordagi sõitnud ega isegi pähe õppinud, pühapäevaks pean pähe õppima, et kasvõi 1x läbi sõita, siis jääb meelde) ja L4. L4 on üsna keeruline. Meile raskemad harjutused on keskliinile sõit, kohe esimese tähevahes 10m volt ja koheselt peale volti vastassuunda sääre eest astumine kuni otsatäheni. Ja seda tuleb teha 2x mõlemat pidi. Siis on vaja X'is sammust galopile tõsta, kohe peale seda keskliinile ja kohe sealt edasi kontra. Peale keskmist galoppi mööda rada on vaja ruttu hobune kokku saada, uuesti keskliinile ja kohe kui hobune esimeses tähevahes otsa on, siis galopist hetkega sammule. Lõpu keskliin näeb välja veel selline: traavis keskliinile, ennem X galopp ja viimases tähevahes galopist PEATUS :D Ma arvasin, et ei saa sellega iialgi hakkama, aga õnneks Matu selline flegma ja talle meeldib allüürivahetusi aeglasemaks vahetada :D Raske on teda ainult täiesti sirgena hoida, kipun sääred ära unustama ja sadulas ette vajuma, nii vajub ka Matu küljele viltu.

Pühapäev, kui plats vähegi kannatab, prooviks sõita mõlemad skeemid ühe korra läbi. Lihtsalt selle mõttega, et mul tekiks lihasmälu :D Päriselt ka, mulle piisab kui saan skeemi läbi sõita ja jääb päris hästi meelde. Niisama huupi ei jää meelde. Matul tekib eriti hea lihasmälu, eriti teab kus tuleb sammule alati jääda :D