Esimesena panin valmis Matu. Alustasime traavis jälle sellega, et ta jookseks sirgelt ning ei vajuks kusagile poole ära. Sääre eest astumistel vasakule otseselt probleeme ei tekkinud, paremale oli alguses kehv kuid lõpuks tegi juba väga hästi. Alguses kadus rütm, vajus esiotsale, pärast kandis end ja läks mega mõnusa rütmi ja energiaga küljele. Keskmistel kippusin jälle teda lubama esiotsale ja kiirustama, kuid saime selgeks nurgast välja tulemise, ma lihtsalt ei tohi lubada tal esiotsale vajuda. Galopis ei tohi lasta kiirustama, pean õppima sõita rohkem ühte ja sama rütmi. kui liialt kiirendab ja poolpeatustele ei reageeri, siis tuleb teha peatus.Lisaks pean ma ise õppima teda "rullima", ma endiselt sellega kimpus. Unustan ära ja ei leia rütmi üles, kuidas teda üleval hoida. Galopis tegime kontrat, aga Matu astus galopis hoopis sääre eest ära :D Ei teadnud, et ta seda teha oskab, aga pärast oli tubli. Jalavahetused läbi sammu tulid ka enamvähem. Pean ette valmistama rohkem, nagu ikka. Peatusi ja keskliine sõitsime ka. Keskliinile sõidud tulid hästi välja, peatused not so much. Vanasti olid meie peatused väga head, kuid oleme need unarusse jätnud. Kui töötad raskemate asjade kallal, siis tihti unustan lihtsamaid asju treenida. Alguses vajus eiotsale, sest andsin ratsme järele. Siis tulin uuesti, hoidsin teda küll kõrgel ja up-hill, aga unustasin teda pisut suust peatusel alla mängida ning siis tuli üle ratsme. Läksin kolmandat korda ja hoidsin kõik meeles ja voilaa, kõik neli jalga kõrvuti, ei seisnud V's, super :)
Ceiloga oli täna jälle täitsa hea trenn. Ta küll karjus täna platsil mõned korrad, aga ei olnud allumatu ning püsti end ei ajanud. Ma olen teda hakanud pisut pelgama, ei julge trennis nii julgelt säärt kasutada või teinekord ratset võtta. Ka võistlustel kirjutasid kohtunikud, et rohkem kontakti ja stabiilsemalt. Sama on mulle Krista ka varasemalt öelnud ning täna ütles, et see on mul süvenenud. Ceilo ei teinud mitte kui midagi, aga ma edasi ka ei julgenud väga pushida :D Ja kui lõpuks julguse kokku võtsin, siis ta ei teinudki miskit. Hakkas hoopis aktiivsemalt tagant jooksma. Galopp on meil hetkel parem, kontrad tulid hästi ning jalavahetused läbi sammu tulid päris kenasti. Sain ise nipi selgeks kuidas temalt sammu küsida, ma pean lihtsalt puusa nö tagurpidi tööle panema, istun ta kinni noh :D Keskmistel samamoodi. Sääre eest astus ühtepidi kenasti, teistpidi ikka viskab kaela pauna sisse. Aga küll hakkab minema. Ega Tori võistlusteks nagunii veel ideaalsesse vormi ei saa ning vauhinda ma ei loodagi sealt saada. Eesmärgiks on skeem läbi sõita ilma pukitamisteta.
Meil on praegu iga nädal olnud Krista trennid. Mäletan eelmisest korrast vaid seda, et Matu vajus esiotsale palju ja pidin õppima teda "üles noppima", Ceilon oli aga mõtetega nii Kaimaris kinni, et taidles 20 minutit ennem kui korralikult sõitma sai hakata.
Võistlused olid laupäeval. Reedel pesin nende sabasid ketšupga ning tulemused on järgmised:
Ceilonit ma natuke sõitsin, Matu chillis niisama. Mõlemad mehepojad viisin peale pesu õue rohtu sööma <3
Võistluspäev algas tavapärasest hilisema ärkamisega, sain suisa kaheksani magada ja oleks veelgi kauem saanud, aga otsustasime seekord varem võistustele kohale jõuda, et hobuseks saaksid puhata. Matut väsitab transport ju meeletult. Tallis tegin neile patsid puhastasid ära ja sidusin sabad kinni. Peale laadides panime esimesena Matu. Matu jälle pullis ja ei tahtnud treilerisse minna. Ei kordedega ega niisama, ei piitsa ega präänikuga.Võtsin Krista nõuannet siis kuulda ja "karistasin" teda taandades selle eest mitu korda. Toimis küll, vähemalt hakkas liigutama end :D Lõpuks saime ta peale ja Ceilon jalutas tema juurde nagu vanamees, temal laadimisega probleeme ei ole. Tegelikult ei olnud eelmine aasta Matul ka, aga ta nüüd on hakanud punnima.
Matust ma eriti midagi ei mäletagi, tean vaid et unustasin skeemi jälle kuna jäin liiga mõnulema :D Tulemuseks tuli IV koht ja 66.x%, vaid kahe etapiga tulime üldkokkuvõttes suisa kolmandale kohale. Igatahes peatused olid jamad ja kiirustasin ka.
Fun on see, et saan juba istaku eest 7.5 punkti! :) Vinx!
Matuga olin L skeemis ka esimene. Ta oli väga väsinud selleks ajaks, kuna skeemide vahel ei saanud puhata ja Matu on selline, kes vajab vähemalt tunnikest pausi. Ta ei ole ju soojavereline. Panin megalt pange paremale sääre eest astumisega, läksime traversis terve aeg :D Üritasin sirgeks lükata kohe alguses, aga siis ajasin ta üle ratsme ja juhe koos mul oligi :D Galopis väsis samuti väga ära ja ma ise ikka käkerdasin ka nagu tavaliselt. Tulemuseks aga IV koht ja 63.x protsenti oli vist. Üldarvestuses tulin samuti neljandaks.
Ma panin just video youtubesse laadima, kuid see näitab, et jäänud on 113 minutit.. Hell no ma viitsin nii kaua oodata. Eks vaadake ise kasutaja bermufa alt kunagi.
Matu sai peale võistlust mehetegusid ka jälle teha, me lubasime talle nii kui ta võistlustel mõne koha koju toob :D
Ceilon oli soojendusel hämmastavalt hea. Ta isegi tegi ette-alla :D Aaa sellega on muidugi pull lugu ka! ette-alla oli vaja teha 20m ring ratset pikaks andeks ning samal ajal samme venitades. Hurrraaay, ma avastasin selle "SAMME VENITADA" kui mõlemad kohtunikud kirjutasid hinnetelehel, et kumbki hobune ei venitanud :D Soojendus läbi ja tunne oli hea. Kuna olin enda soojenduse viimane, siis oli mul jupp aega õues aga oodata enda sõitu.. Lõpuks sain maneeži ning seal oli ta hämmastavalt rahulik. Karjus ainult mõned korras ja oli lihtsalt pinges ja viskas end vasturatset jne. Edasiminek (Y) Ega seal ilusast sõidust midagi rääkida ei saa, aga seekord venitas juba 60% täis :D
Pühapäeval poisid puhkasid, kuid mina mitte. Mina käisin Mexuga võstlemas takistussõitu. Ma olen ju nii pro, et ma trenni teha ei viitsi ja lähen alati otse võistlema :D Aga mis seal 90cm ikka vaja mõelda, hobune on nagunii Janely poolt pidevat treenitud :) Ma küll lendasin ja matsusin seal seljas ja pidin paar korda alla kukkuma, kuid lõpptulemuseks jäi 0kp ja IV koht ning sama ka üldarvestuses kahe etapiga :)
Täna käisin trennis jälle enda hobustega. Ja tegelikult see tõttu ma tahtsingi täna blogida, et üks asi endal hingelt ära saada, kuid tundus imelik, et sellest blogin ja võistlustest mitte. Viimasel ajal kirjutavad mulle paljud, et miks ma sellise hulluga (Ceilo) sõidan, miks ma ei vali endale kedagi lihtsamat ja et ta jääbki sedasi hullu panema nagunii ning see ei lõpe iialgi ja üleüldse on täiesti mõttetu hobune. Oeh. Kui ma alustasin Kuldar Matuga, siis räägiti alguses ju sama juttu. Ei uskunud mitte keegi temasse ja laideti maha. Hetkel sama Ceiloniga. Aga ma tean, et temast tuleb hea hobune. See on lihtsalt üks tobe periood tal hetkel ning ma olen veendunud, et see möödub peagi. Kui see lollitamine läbi saab (NING SEE SAAB!), siis saab temast mega hea hobune. Mul on temasse usk ja ma tunnen sedasama fiilingut, mis tekib mul alati Matuga tegeledes. Ja ma ei tunne kõigi hobuste koht sedasi. Orsellaga, mu eelmine koolisõiduhobune, mul sellist tunnet ei olnud, kuigi oli ta ju vahetevahel päris hea.
Matuga trenni ei läinud, tema paaritas täna ja sai lihtsalt puhkust. Ceiloniga läksin aga sõitma. Hobune oli mega mõnus, mega rahulik! Mitte ühtegi pukki, mitte ühtegi küünlassetõusu, super mõnus ja lihtne sõita. Sääre eest astumised kehvemale poole tegi isegi väga viisakalt. Üleüldse tundsin ma täna trennis, et Zeilo chillis koos minuga ja tundis sellest kõigest mõnu. Ja vot selliste momentide nimel ma temaga sõidangi! Sest need momendid on hindamatult head ning rahas seda osta ei saa.
Ning täpselt nii ongi. Kõik ei peagi lihtne olema. Jah, hetkel on raske, aga see muutub. Ning ma ei anna alla. Temast saab fantastiline hobune ning mul on kahju, et paljud seda ei usu, kuid ma tean, et mina temas pettuma ei pea.
Me paneme Zeiloga edasi, järgmine võistlus juba sellel nädalal Toris ning seal jube paremini!
Kuna eelneva veterinaariga Ceilo omanik lõpuks vist ikka kokkuleppele ei saanud, siis helistasin kolmapäeval Joosepile ning tema tuli juba paari tunni pärast meie hubasesse Nurmenuku talli ja tegi Ceilol hambad korda. Olukord oli päris kehva, hambad olid ikka üliteravad. Joosep tegi ühe poole ära ja siis lasi mul kastuda mõlemaid pooli. Alguses katsusin juba tehtud hambaid ja need olid niiiii siledad ja kenad :D ja siis katsusin tegemata poolt ja lõikasin endale sõrme sisse! Sellised haihambad, et jube. Õnneks oli Ceilo tubli ning lubas ilma narkoosita kõik ära teha. Aasta pärast arvas aga Joosep, et siis tuleks siiski narkoosi alla panna ja teha suus veel suurem töö ära. Ceilole ei meeldinud eriti kui ta esihambaid ja kihvasid üritati korda teha. Need õnneks ei olnud üldse hullud, kuid ilmselt aastakese pärast vajavad korralikumat lihvi. Joosep Ceilonit ei tundnud ning pakkus tema hammaste järgi talle 6 aastat, niiet tema päriselt kaheksa aastased hambad on muidu täitsa kenasti säilinud.
Matul ei arvanud ma, et tema hammaste olukord oleks eriti kehv olnud. Ta on sõites hakanud mul küll rohkem vastu rastet minema üleminekutel, kuid arvasin, et asi on minu sõitmises. Joosep piilus aga Matu suhu ja lubas ka minul ja Viktorial (Matu omanikul) hambaid katsuda ja need olid samuti ikka päris teravad. Matul said samuti kikud ilma narkoosita tehtud. Joosep sai igatahes hea kõhutäie naera Matu teeth-gap'i peale, tal on ikka ulme hambavahe :D Umbes selline:
Matu oli muidugi nii mega solvunud hammaste tegemise peale, nii kahtlustavalt ja süüdistavate silmadega vaatas meid :D Söömisega ta õhtul enam hakkama igatahes ei saanud, peenikest porgandit lutsustas oma 10 minutit ja sülitas selle lõpuks välja. Ka heina ei saanud ta süüa. Jätsime ta rahunema ning otsustasime, et kui hommikuks sööma ei hakka, siis võtame ühendust Joosepi või veterinaariga. Õnneks hommikuks oli kõik laabunud ja Matu sõi isukalt :)
Järgmisel päeval sõitma minnes oli Matu ikka täiesti teine tera. Meil ei tulnud vist ühtegi üleminekut üle ratsme. Nii pehme, nii lihtne, näpu otsas sõita hobune! Mega mõnus oli lihtsalt. Ceilonile tahtsin teha topeltkordet. Pain asjad selga ja läksin platsile, kuid topelt kordet teha ei saanud- Ceilon on lihtsalt liiga pikk :D Korde jäi lühikeseks haha. Läksin tagasi ja panin libiseva külgratsmeteks.
Reedel talli ei jõudnud, sest siis pidasin sünnipäeva. Laupäeval tahtsin peale Maribeli lõunaund ratsutama minna, kuid Maribel oli peale suurt sünnipäevapidu nii väsinud, et magas kaheteistkümnest kella viieni :D Kuna pidin kell 6 sõbranna sünnipäevale minna, siis jäi suksude juurde minemata.
Täna, pühapäeval, läksime talli koos terve perega. Kuna üks Matule toodud märadest hakkas indlema, siis kutsusime Kadi talli proovisime mära paaritada. Ultraheli järgi pidi juba ammu indlema, kuid varasemalt proovides peksis Matukese läbi :( Täna oli aga ilmselgelt õige päev. Matu sai asjaga kohe hakkama ja mära seisis väga vaguralt. Ennem muidugi Matu esines ka veidike:
Peale seda panin Ceilo ja Matu valmis ning läksime maastikule sammu sõitma neljakesti- Mina ja Ceilo, Maario ja Matu (tiim MaMa). Poisid olid ülisõbralikud ja käitusid hästi. Talli juurest ära tulles Matu pidi peaaegu ära surema :D Nagu tavaliselt, ütleks ma. Ta lihtsalt voolab talli juures minema pool kilomeetrit tunnis. Nagu sa teda kannaga ei tagu jääb ta seisma :D Kui tallist eemale saab, siis õnneks saab ikka teise käigu sisse, kodu poole tahtis suisa traavida :D
Ja lõpuks sain mina ka veel konndega aurutada ja Maribel pallimeres lulli lüüa. Nurmenuku Puhkekeskus on lihtsat parim koht koos parimate inimestega <3
Võtan end siis lõpuks kokku ja hakkan uuesti blogi kirjutama. Üritan rääkida nii palju, kui meelde tuleb.
Pilt Matu arengust, piltide vahe poolteist aastat.
Esimene asi muidugi, mis meelde tuleb, ei ole seotud Matuga, sest Matu on olnud nii hea poiss! Pahad asjad on ikka rohkem meeles. Nimelt tegi Ceilon mulle pulli. Tahan minna temaga hüppama Tori võistlustele, kuid noh, ma suht ruttu viskasin selle mõtte ümberkaalutlemisele :D Ta läks mingi mega pööraseks hüppamise peale ning ma jäin ise ka teda suust nii palju hoidma peale hüpet, et ta tegi sedasi:
Et siis kena. Norm hobune. Aga tegelikult ratsastuses läheb päris kenasti. Tal on hambad küll endiselt tegemata ja Krista eile katsus tema hambaid ja lõikas endale nendega sõrme! Omanik ajab juba pikemat aega hambaarsti taga, aga jah. Ehk saab lähipäevil ikka tehtud, sest tahaks järgmine nädal juba võistlema minna.
Matu.. Matu on olnud tubli. Mul hetkel asendusplatsil ei ole valgeid lippe maha pandud, sõidan ainult tähtede järgi. Kui muidu ajas ta kõik tähed oma tagumikuga ümber (tagumik jooksis nii välja koguaeg), siis thank you travers! Matu jookseb jälle sirgelt tänu traversile! WOHOO! Vasakut pidi oli vahepeal asi päris hull, ikka täiega painutas kuklast end välja. Õnneks ma tabasin asja ära, et asi polegi enam nii väga Matus, vaid ma ise tirisin teda suht paremale koguaeg. Paar nädalat tegin vaid selle kallal tööd, koguaeg painutasin sisse ja õppisin oma paremat kätt kontrollima ja ongi tulemus käes- hobune suudab sirgelt joosta küll :)
Matu on õppinud nii palju uusi asju. Ta oskab nüüd sammupiruetti (mitte ideaalselt), õlad sees ja traversit. Kui ma tunnen, et vahepeal on hobune viltu ja panen talle sääre vastu siis ta suudab mulle 3 sekundi jooksul pakkuda traversit, õlad sees, sääre eest ära ja sammupiruetti :D Koguaeg pakub igast värke :D Olen kahjuks lasknud Matul endale väheke pähe istuda, luban tal jälle üleminekutel ette vajuda ning annan ise käe järele, kuigi ei tohiks nendel hetkedel. Lõdvestan liiga harva ja kipun teda lubama üle ratsme. Ma eeldan, et need vead on tulnud sellest, et sõidan Ceiloga. Ceilo on nii pika ja rahuliku sammuga hobune, et Matu tundub mulle peale teda nagu väike õmblusmasin ja ma üritan igahinna eest tema sammu lühemaks saada, sest ta tundub nagu ta ainult kihutaks ringi :D Tegelikult on jumala ok ja ilus. Tal on lihtsalt lühem samm ja peabki kiiremini jalgu pisut liigutama. Nad on nii erinevad hobused ja ma pean õppima sõitma iga hobusega nii, nagu hobusele vaja on. Tunnetus on see, mis mul jääb tihti vajaka. Hea on vähemalt see, et olen õppinud enda tagumendiga tunnetama hobuse samme ja keha. Kui miski liigub viltu, siis nüüd saan sellest aru ja lükkan kohe tagasi õigeks. Kahjuks sõidan ikka hobusega ringi nii, et lihtsalt sõidan. Et ei mõtle see aeg eriti sõitmise peale, niisama lebotan ja naudin. Pean aga hakkama korralikult ise kõigepealt tööle seal seljas, siis hakkab hobune ka. Kipun unustama, et vaja rütmi sõita, aktiivselt jne. Koguaeg tahan Matut tagasi hoida :D
Eile käis Krista trennitamas meid. Ma pole paar nädalat kannustega sõitnud ning tahtsin Krista trenniks peale panna (ma ikka panen treeneri trenni ja võistlusteks kannused, toimib paremini ja ei ole ära harjunud kannuste nühkimisega, seega piisab ülivähesest ja kohe astuvad sinna kuhu vaja), kuid olin kannused koju unustanud. Ceilo on savi, tema sõidab lebolt ilma kannuseta, aga Matu.. see väike Matu :D No me pidime teda ikka nahutama natuke ennem kui saime ta tööle :D
Alustasime Ceiloniga ja vasakule poole astub sääre eest juba kenasti. Ta oli eelmine päev jälle mulle vastu hakanud trennis. Hambad teevad nii liiga, et kui vabast sammust ülemineku keskmisesse tegin, siis viskas hobune end jälle kohe püsti. Krista trenniks panin hästi paksu kolme osalise sprengeri suulise ja sellega oli märksa parem, ei rapsinud ja lubas end eest rohkem võtta. Sain Kristalt kiita, et olen hobusega head tööd ka teinud, et püsib paremini asendis :) Samuti on Ceilo juba pisut juurde võtnud, puusanukid pole enam nii väljas ja tagumik on ümaram. Ennem olevat olnud sama sirge nagu söögilaud :) Kael on tal vastikult tagurpidi (tal juba noorena oli selline põdrakaela moodi asi) ja pealt on kael jumala tühi. Et loodetavasti täituvad need kaelaaugukesed ruttu ja et kasvaks korralik kaelahari ka, nagu Matul :D Alguses Ceilon kartis piitsa täiega. Igakord kui ma teda sääre taha suskasin, siis viskas end nii krampi ja hakkas vastu, kartis nagu ma annaks talle peksa. Nüüd on ta harjunud, et väike piitsake sääre taha tähendab seda, et ta peab taguosa aktiveerima ja rohkem "kükaklil" jooksma hakkama. Up-hill noh. Kristaga proovisimegi teda kenasti taguotsal jooksma saada ja vahepeal tuli ikka hästi välja küll, läks eest nii kergeks, kandis end ise ja tagant muudkui tõukas. Ma kipun temaga ise selle vea tegema, et ma kipun puusaga liiga paigal püsima, samas, kui ma võiksin teda natuke tõugata muudkui edasi. Sellest tempo ei kiirene, aga see-eest püsib kena aktiivsus. Tegime tööd ka koondgalopi kallal, sest ma muidu ei suuda kontrat sõita. Vahepeal oli superlux, edaspidi üritan sama tunnet taga ajada. Vahepeal tahtis mind mööda platsi tassida, tõmbab korraks lõuad krampi ja teeb oma "Heil-Hitleri" jalaliigutust. Kui tee küsite, mis see on, siis ma seletada ei oska, te peate seda ise nägema :D Kui ta mind tassima jääb, siis ta galopist traavile/sammule viskab ühe oma esijala mega kõrgele, nagu teeks nazi-salute'i. Kui seda googeldate, siis saate aru :D Korra, kui üks bike mööda sõitis, siis oli tal hetkeks väike mõte jälle end püsti ajada, kuid andsin eest kohe ratsme järele ja säärega lükkasin edasi. Jäid pahandused tegemata. Tegelikult oli see üldse väga hea trenn, Ceilon oli väga rahulik ja ei hakanud sisuliselt üldse vastu ei mulle ega ka suulisele. Edaspidi, kuniks hambad tehtud, sõidan edasi kindlasti sama suulisega.
Matukas oli väike suslik alguses. Kuna kannuseid mul ei olnud, siis ta tahtis hirmsasti viilida :D Ja ma olen ise ka liiga leebeke temaga, vahest oleks vaja üks kõvem litter pepu pihta anda, et ta tööle hakkaks, aga no mu süda ei raatsi. Aga trennis sai mõned sirakad. Kui alguses ta voolas seal platsil ringi, siis peale väikest sirakat hakkas õige kiiresti sääre eest astuma, traversit tegema jne :D Laiskus-uss oli nagu pühitud ja tubli Matu oli hoobilt tagasi. Keskmised traavid olid meil seekord väga head, Krista ütles, et ta on üllatunud, et Matu sellised keskmised endast välja võlus. Tegelikult polnud jällegi asi nii väga Matus, tema oskab neid nagunii teha, mina lihtsalt ei oska näidata :D Ma kipun keskmiste ajal jälle käe ette andma, siis ta vajub esiotsale ja teeb oma keskmised kusagil seal kahe esijalavahel :D Seekord aga suutsin hoida käed paigal ja Matu eest kõrgena, jalad hakkasid kohe mõnusalt lendama :) Galopp tundus jälle nagu õmblusmasina otsas, aga tegelikult oli väga hea olnud. Krista ütles, et mida sa muretsed, kui midagi oleks halvasti siis ta kindlasti ei jätaks ütlemata. Tegime keskliinil traversit ja õlad sees, kenasti sai hakkama. Diagonaalidel sääre eest astus enam vähem, ma jällegi leian pidevalt nii palju vigu enda juures, aga sõites seda ju õpibki vist. Ühesõnaga ma kipun sääre eest astumisel liiga palju sõidusuunapainet võtma, kuigi peaks olema sirge. Lisaks on õlg liiga taga, pean õla ettepoole asetama rohkem. Tahan tagumik ees minna ja paine sõidusuunas. Nagu traversis küljendamine :D Galopist sammule jääb Matu enamvähem, oleme seda trennis harjutanud nüüd rohkem, Ceiloniga on teine teema. Ka Matuga saime Kristalt kiita, et enam kõiki tähti pikali ei sõitnud :)
Mõlema hobusega sain koduülessandeks harjutada üleminekuid. Eriti Matuga, et ma ei anna oma kätt talle järele peatuste ajal, et ta ei kukuks esiotsale. Ceiloniga sama ja harjutada lisaks koondgaloppi. Mis siis muud üle jääb, tulebki hakata trenni tegema!
Mul on see nädalavahetus sünnipäev, seega võib juhtuda, et jõuan talli pisut vähem. Lisaks veel kolime majja ning seal palju asju vaja ära teha ja kraamida. Kuid järgmisest nädalavahetusest läheb lahti korralik hooaeg- 4 nädalavahetust järjest võistlusi.
23.05- Audruranna Karikas Koolisõidus FINAAL (laupäeval lähen võib-olla hüppama ka, kuid kindel ei ole, samas kohas)
31.05- EHS Karikasari Koolisõidus I etapp (laupäeval lähen samasse kohta ka hüppama, kirja ma end panin, aga eks näis)
06.06 Järvamaa KHK Karikas (ja jälle sama joru, järgmine päev lähen võib-olla hüppama ka :D)
13-14.06 Baltic Dressage League, Riias. Sinna läheksime kohale juba reede lõunast.
Läheb päris tihedaks, aga edasi on võistlusi harvemini. Tegelikult poleks needki võistlused kõik järjest olnud, kuid algselt pidi EHS karikasarja I etapp toimuma 16-17 mai, aga kuna Uuemõisa samal ajal, siis otsustati liigutada seda. Aga hobused on mul vägevad ja küll nad jõuavad. Peaasi, et kodus üle ei treeniks :)
