Võtan end siis lõpuks kokku ja hakkan uuesti blogi kirjutama. Üritan rääkida nii palju, kui meelde tuleb.
Pilt Matu arengust, piltide vahe poolteist aastat.
Esimene asi muidugi, mis meelde tuleb, ei ole seotud Matuga, sest Matu on olnud nii hea poiss! Pahad asjad on ikka rohkem meeles. Nimelt tegi Ceilon mulle pulli. Tahan minna temaga hüppama Tori võistlustele, kuid noh, ma suht ruttu viskasin selle mõtte ümberkaalutlemisele :D Ta läks mingi mega pööraseks hüppamise peale ning ma jäin ise ka teda suust nii palju hoidma peale hüpet, et ta tegi sedasi:
Matu on õppinud nii palju uusi asju. Ta oskab nüüd sammupiruetti (mitte ideaalselt), õlad sees ja traversit. Kui ma tunnen, et vahepeal on hobune viltu ja panen talle sääre vastu siis ta suudab mulle 3 sekundi jooksul pakkuda traversit, õlad sees, sääre eest ära ja sammupiruetti :D Koguaeg pakub igast värke :D Olen kahjuks lasknud Matul endale väheke pähe istuda, luban tal jälle üleminekutel ette vajuda ning annan ise käe järele, kuigi ei tohiks nendel hetkedel. Lõdvestan liiga harva ja kipun teda lubama üle ratsme. Ma eeldan, et need vead on tulnud sellest, et sõidan Ceiloga. Ceilo on nii pika ja rahuliku sammuga hobune, et Matu tundub mulle peale teda nagu väike õmblusmasin ja ma üritan igahinna eest tema sammu lühemaks saada, sest ta tundub nagu ta ainult kihutaks ringi :D Tegelikult on jumala ok ja ilus. Tal on lihtsalt lühem samm ja peabki kiiremini jalgu pisut liigutama. Nad on nii erinevad hobused ja ma pean õppima sõitma iga hobusega nii, nagu hobusele vaja on. Tunnetus on see, mis mul jääb tihti vajaka. Hea on vähemalt see, et olen õppinud enda tagumendiga tunnetama hobuse samme ja keha. Kui miski liigub viltu, siis nüüd saan sellest aru ja lükkan kohe tagasi õigeks. Kahjuks sõidan ikka hobusega ringi nii, et lihtsalt sõidan. Et ei mõtle see aeg eriti sõitmise peale, niisama lebotan ja naudin. Pean aga hakkama korralikult ise kõigepealt tööle seal seljas, siis hakkab hobune ka. Kipun unustama, et vaja rütmi sõita, aktiivselt jne. Koguaeg tahan Matut tagasi hoida :D
Eile käis Krista trennitamas meid. Ma pole paar nädalat kannustega sõitnud ning tahtsin Krista trenniks peale panna (ma ikka panen treeneri trenni ja võistlusteks kannused, toimib paremini ja ei ole ära harjunud kannuste nühkimisega, seega piisab ülivähesest ja kohe astuvad sinna kuhu vaja), kuid olin kannused koju unustanud. Ceilo on savi, tema sõidab lebolt ilma kannuseta, aga Matu.. see väike Matu :D No me pidime teda ikka nahutama natuke ennem kui saime ta tööle :D
Alustasime Ceiloniga ja vasakule poole astub sääre eest juba kenasti. Ta oli eelmine päev jälle mulle vastu hakanud trennis. Hambad teevad nii liiga, et kui vabast sammust ülemineku keskmisesse tegin, siis viskas hobune end jälle kohe püsti. Krista trenniks panin hästi paksu kolme osalise sprengeri suulise ja sellega oli märksa parem, ei rapsinud ja lubas end eest rohkem võtta. Sain Kristalt kiita, et olen hobusega head tööd ka teinud, et püsib paremini asendis :) Samuti on Ceilo juba pisut juurde võtnud, puusanukid pole enam nii väljas ja tagumik on ümaram. Ennem olevat olnud sama sirge nagu söögilaud :) Kael on tal vastikult tagurpidi (tal juba noorena oli selline põdrakaela moodi asi) ja pealt on kael jumala tühi. Et loodetavasti täituvad need kaelaaugukesed ruttu ja et kasvaks korralik kaelahari ka, nagu Matul :D Alguses Ceilon kartis piitsa täiega. Igakord kui ma teda sääre taha suskasin, siis viskas end nii krampi ja hakkas vastu, kartis nagu ma annaks talle peksa. Nüüd on ta harjunud, et väike piitsake sääre taha tähendab seda, et ta peab taguosa aktiveerima ja rohkem "kükaklil" jooksma hakkama. Up-hill noh. Kristaga proovisimegi teda kenasti taguotsal jooksma saada ja vahepeal tuli ikka hästi välja küll, läks eest nii kergeks, kandis end ise ja tagant muudkui tõukas. Ma kipun temaga ise selle vea tegema, et ma kipun puusaga liiga paigal püsima, samas, kui ma võiksin teda natuke tõugata muudkui edasi. Sellest tempo ei kiirene, aga see-eest püsib kena aktiivsus. Tegime tööd ka koondgalopi kallal, sest ma muidu ei suuda kontrat sõita. Vahepeal oli superlux, edaspidi üritan sama tunnet taga ajada. Vahepeal tahtis mind mööda platsi tassida, tõmbab korraks lõuad krampi ja teeb oma "Heil-Hitleri" jalaliigutust. Kui tee küsite, mis see on, siis ma seletada ei oska, te peate seda ise nägema :D Kui ta mind tassima jääb, siis ta galopist traavile/sammule viskab ühe oma esijala mega kõrgele, nagu teeks nazi-salute'i. Kui seda googeldate, siis saate aru :D Korra, kui üks bike mööda sõitis, siis oli tal hetkeks väike mõte jälle end püsti ajada, kuid andsin eest kohe ratsme järele ja säärega lükkasin edasi. Jäid pahandused tegemata. Tegelikult oli see üldse väga hea trenn, Ceilon oli väga rahulik ja ei hakanud sisuliselt üldse vastu ei mulle ega ka suulisele. Edaspidi, kuniks hambad tehtud, sõidan edasi kindlasti sama suulisega.
Matukas oli väike suslik alguses. Kuna kannuseid mul ei olnud, siis ta tahtis hirmsasti viilida :D Ja ma olen ise ka liiga leebeke temaga, vahest oleks vaja üks kõvem litter pepu pihta anda, et ta tööle hakkaks, aga no mu süda ei raatsi. Aga trennis sai mõned sirakad. Kui alguses ta voolas seal platsil ringi, siis peale väikest sirakat hakkas õige kiiresti sääre eest astuma, traversit tegema jne :D Laiskus-uss oli nagu pühitud ja tubli Matu oli hoobilt tagasi. Keskmised traavid olid meil seekord väga head, Krista ütles, et ta on üllatunud, et Matu sellised keskmised endast välja võlus. Tegelikult polnud jällegi asi nii väga Matus, tema oskab neid nagunii teha, mina lihtsalt ei oska näidata :D Ma kipun keskmiste ajal jälle käe ette andma, siis ta vajub esiotsale ja teeb oma keskmised kusagil seal kahe esijalavahel :D Seekord aga suutsin hoida käed paigal ja Matu eest kõrgena, jalad hakkasid kohe mõnusalt lendama :) Galopp tundus jälle nagu õmblusmasina otsas, aga tegelikult oli väga hea olnud. Krista ütles, et mida sa muretsed, kui midagi oleks halvasti siis ta kindlasti ei jätaks ütlemata. Tegime keskliinil traversit ja õlad sees, kenasti sai hakkama. Diagonaalidel sääre eest astus enam vähem, ma jällegi leian pidevalt nii palju vigu enda juures, aga sõites seda ju õpibki vist. Ühesõnaga ma kipun sääre eest astumisel liiga palju sõidusuunapainet võtma, kuigi peaks olema sirge. Lisaks on õlg liiga taga, pean õla ettepoole asetama rohkem. Tahan tagumik ees minna ja paine sõidusuunas. Nagu traversis küljendamine :D Galopist sammule jääb Matu enamvähem, oleme seda trennis harjutanud nüüd rohkem, Ceiloniga on teine teema. Ka Matuga saime Kristalt kiita, et enam kõiki tähti pikali ei sõitnud :)
Mõlema hobusega sain koduülessandeks harjutada üleminekuid. Eriti Matuga, et ma ei anna oma kätt talle järele peatuste ajal, et ta ei kukuks esiotsale. Ceiloniga sama ja harjutada lisaks koondgaloppi. Mis siis muud üle jääb, tulebki hakata trenni tegema!
Mul on see nädalavahetus sünnipäev, seega võib juhtuda, et jõuan talli pisut vähem. Lisaks veel kolime majja ning seal palju asju vaja ära teha ja kraamida. Kuid järgmisest nädalavahetusest läheb lahti korralik hooaeg- 4 nädalavahetust järjest võistlusi.
23.05- Audruranna Karikas Koolisõidus FINAAL (laupäeval lähen võib-olla hüppama ka, kuid kindel ei ole, samas kohas)
31.05- EHS Karikasari Koolisõidus I etapp (laupäeval lähen samasse kohta ka hüppama, kirja ma end panin, aga eks näis)
06.06 Järvamaa KHK Karikas (ja jälle sama joru, järgmine päev lähen võib-olla hüppama ka :D)
13-14.06 Baltic Dressage League, Riias. Sinna läheksime kohale juba reede lõunast.
Läheb päris tihedaks, aga edasi on võistlusi harvemini. Tegelikult poleks needki võistlused kõik järjest olnud, kuid algselt pidi EHS karikasarja I etapp toimuma 16-17 mai, aga kuna Uuemõisa samal ajal, siis otsustati liigutada seda. Aga hobused on mul vägevad ja küll nad jõuavad. Peaasi, et kodus üle ei treeniks :)
Pilt Matu arengust, piltide vahe poolteist aastat.
Esimene asi muidugi, mis meelde tuleb, ei ole seotud Matuga, sest Matu on olnud nii hea poiss! Pahad asjad on ikka rohkem meeles. Nimelt tegi Ceilon mulle pulli. Tahan minna temaga hüppama Tori võistlustele, kuid noh, ma suht ruttu viskasin selle mõtte ümberkaalutlemisele :D Ta läks mingi mega pööraseks hüppamise peale ning ma jäin ise ka teda suust nii palju hoidma peale hüpet, et ta tegi sedasi:
Et siis kena. Norm hobune. Aga tegelikult ratsastuses läheb päris kenasti. Tal on hambad küll endiselt tegemata ja Krista eile katsus tema hambaid ja lõikas endale nendega sõrme! Omanik ajab juba pikemat aega hambaarsti taga, aga jah. Ehk saab lähipäevil ikka tehtud, sest tahaks järgmine nädal juba võistlema minna.
Matu.. Matu on olnud tubli. Mul hetkel asendusplatsil ei ole valgeid lippe maha pandud, sõidan ainult tähtede järgi. Kui muidu ajas ta kõik tähed oma tagumikuga ümber (tagumik jooksis nii välja koguaeg), siis thank you travers! Matu jookseb jälle sirgelt tänu traversile! WOHOO! Vasakut pidi oli vahepeal asi päris hull, ikka täiega painutas kuklast end välja. Õnneks ma tabasin asja ära, et asi polegi enam nii väga Matus, vaid ma ise tirisin teda suht paremale koguaeg. Paar nädalat tegin vaid selle kallal tööd, koguaeg painutasin sisse ja õppisin oma paremat kätt kontrollima ja ongi tulemus käes- hobune suudab sirgelt joosta küll :)
Eile käis Krista trennitamas meid. Ma pole paar nädalat kannustega sõitnud ning tahtsin Krista trenniks peale panna (ma ikka panen treeneri trenni ja võistlusteks kannused, toimib paremini ja ei ole ära harjunud kannuste nühkimisega, seega piisab ülivähesest ja kohe astuvad sinna kuhu vaja), kuid olin kannused koju unustanud. Ceilo on savi, tema sõidab lebolt ilma kannuseta, aga Matu.. see väike Matu :D No me pidime teda ikka nahutama natuke ennem kui saime ta tööle :D
Alustasime Ceiloniga ja vasakule poole astub sääre eest juba kenasti. Ta oli eelmine päev jälle mulle vastu hakanud trennis. Hambad teevad nii liiga, et kui vabast sammust ülemineku keskmisesse tegin, siis viskas hobune end jälle kohe püsti. Krista trenniks panin hästi paksu kolme osalise sprengeri suulise ja sellega oli märksa parem, ei rapsinud ja lubas end eest rohkem võtta. Sain Kristalt kiita, et olen hobusega head tööd ka teinud, et püsib paremini asendis :) Samuti on Ceilo juba pisut juurde võtnud, puusanukid pole enam nii väljas ja tagumik on ümaram. Ennem olevat olnud sama sirge nagu söögilaud :) Kael on tal vastikult tagurpidi (tal juba noorena oli selline põdrakaela moodi asi) ja pealt on kael jumala tühi. Et loodetavasti täituvad need kaelaaugukesed ruttu ja et kasvaks korralik kaelahari ka, nagu Matul :D Alguses Ceilon kartis piitsa täiega. Igakord kui ma teda sääre taha suskasin, siis viskas end nii krampi ja hakkas vastu, kartis nagu ma annaks talle peksa. Nüüd on ta harjunud, et väike piitsake sääre taha tähendab seda, et ta peab taguosa aktiveerima ja rohkem "kükaklil" jooksma hakkama. Up-hill noh. Kristaga proovisimegi teda kenasti taguotsal jooksma saada ja vahepeal tuli ikka hästi välja küll, läks eest nii kergeks, kandis end ise ja tagant muudkui tõukas. Ma kipun temaga ise selle vea tegema, et ma kipun puusaga liiga paigal püsima, samas, kui ma võiksin teda natuke tõugata muudkui edasi. Sellest tempo ei kiirene, aga see-eest püsib kena aktiivsus. Tegime tööd ka koondgalopi kallal, sest ma muidu ei suuda kontrat sõita. Vahepeal oli superlux, edaspidi üritan sama tunnet taga ajada. Vahepeal tahtis mind mööda platsi tassida, tõmbab korraks lõuad krampi ja teeb oma "Heil-Hitleri" jalaliigutust. Kui tee küsite, mis see on, siis ma seletada ei oska, te peate seda ise nägema :D Kui ta mind tassima jääb, siis ta galopist traavile/sammule viskab ühe oma esijala mega kõrgele, nagu teeks nazi-salute'i. Kui seda googeldate, siis saate aru :D Korra, kui üks bike mööda sõitis, siis oli tal hetkeks väike mõte jälle end püsti ajada, kuid andsin eest kohe ratsme järele ja säärega lükkasin edasi. Jäid pahandused tegemata. Tegelikult oli see üldse väga hea trenn, Ceilon oli väga rahulik ja ei hakanud sisuliselt üldse vastu ei mulle ega ka suulisele. Edaspidi, kuniks hambad tehtud, sõidan edasi kindlasti sama suulisega.
Matukas oli väike suslik alguses. Kuna kannuseid mul ei olnud, siis ta tahtis hirmsasti viilida :D Ja ma olen ise ka liiga leebeke temaga, vahest oleks vaja üks kõvem litter pepu pihta anda, et ta tööle hakkaks, aga no mu süda ei raatsi. Aga trennis sai mõned sirakad. Kui alguses ta voolas seal platsil ringi, siis peale väikest sirakat hakkas õige kiiresti sääre eest astuma, traversit tegema jne :D Laiskus-uss oli nagu pühitud ja tubli Matu oli hoobilt tagasi. Keskmised traavid olid meil seekord väga head, Krista ütles, et ta on üllatunud, et Matu sellised keskmised endast välja võlus. Tegelikult polnud jällegi asi nii väga Matus, tema oskab neid nagunii teha, mina lihtsalt ei oska näidata :D Ma kipun keskmiste ajal jälle käe ette andma, siis ta vajub esiotsale ja teeb oma keskmised kusagil seal kahe esijalavahel :D Seekord aga suutsin hoida käed paigal ja Matu eest kõrgena, jalad hakkasid kohe mõnusalt lendama :) Galopp tundus jälle nagu õmblusmasina otsas, aga tegelikult oli väga hea olnud. Krista ütles, et mida sa muretsed, kui midagi oleks halvasti siis ta kindlasti ei jätaks ütlemata. Tegime keskliinil traversit ja õlad sees, kenasti sai hakkama. Diagonaalidel sääre eest astus enam vähem, ma jällegi leian pidevalt nii palju vigu enda juures, aga sõites seda ju õpibki vist. Ühesõnaga ma kipun sääre eest astumisel liiga palju sõidusuunapainet võtma, kuigi peaks olema sirge. Lisaks on õlg liiga taga, pean õla ettepoole asetama rohkem. Tahan tagumik ees minna ja paine sõidusuunas. Nagu traversis küljendamine :D Galopist sammule jääb Matu enamvähem, oleme seda trennis harjutanud nüüd rohkem, Ceiloniga on teine teema. Ka Matuga saime Kristalt kiita, et enam kõiki tähti pikali ei sõitnud :)
Mõlema hobusega sain koduülessandeks harjutada üleminekuid. Eriti Matuga, et ma ei anna oma kätt talle järele peatuste ajal, et ta ei kukuks esiotsale. Ceiloniga sama ja harjutada lisaks koondgaloppi. Mis siis muud üle jääb, tulebki hakata trenni tegema!
Mul on see nädalavahetus sünnipäev, seega võib juhtuda, et jõuan talli pisut vähem. Lisaks veel kolime majja ning seal palju asju vaja ära teha ja kraamida. Kuid järgmisest nädalavahetusest läheb lahti korralik hooaeg- 4 nädalavahetust järjest võistlusi.
23.05- Audruranna Karikas Koolisõidus FINAAL (laupäeval lähen võib-olla hüppama ka, kuid kindel ei ole, samas kohas)
31.05- EHS Karikasari Koolisõidus I etapp (laupäeval lähen samasse kohta ka hüppama, kirja ma end panin, aga eks näis)
06.06 Järvamaa KHK Karikas (ja jälle sama joru, järgmine päev lähen võib-olla hüppama ka :D)
13-14.06 Baltic Dressage League, Riias. Sinna läheksime kohale juba reede lõunast.
Läheb päris tihedaks, aga edasi on võistlusi harvemini. Tegelikult poleks needki võistlused kõik järjest olnud, kuid algselt pidi EHS karikasarja I etapp toimuma 16-17 mai, aga kuna Uuemõisa samal ajal, siis otsustati liigutada seda. Aga hobused on mul vägevad ja küll nad jõuavad. Peaasi, et kodus üle ei treeniks :)
No comments:
Post a Comment