Täitsa uue klassi mees!

Krista käis neljapäeval meid jälle pookimas. Ulme, aga Matu oli täitsa teise klassi hobune :D

Alustasime sammus painutamisega, kuna viimasel ajal kipub Matu end peast liialt paremale hoidma. Eriti voltidel. Saime ta pehmemaks ja tegime ka mõned sääre eest astumised, need tulevad juba kenasti välja.  Traavis sõitsime alguses ette-alla. Alguses ei tulnud väga hästi, kuna Matu hirmsasti vahtis ringi ja ei keskendunud. Sama oli ka töötraaviga, koguaeg olid muud mõtted tal peas. Keskmised traavid tulid juba päris kobedad välja, ei lähe enam üle ratsme, kuid pisut kiirustab ikka. aga parem, kui varem. Ja siis ütles Krista, et tee nüüd traversit, siis ma küsisin tra-what? :D No sain siis teada, et see on umbes nagu õlad rajal, kann väljas. Ja et renvers on umbes nagu õlad sees. Minusuguse blondi jaoks oli liiga palju informatsiooni. Millal on 3 jälge ja millal neli, selle ma pean ilmselt koolisõidu määrustikust üles otsima ja meelde tuletama :D Kuna Matuga oli see ka päeva teine trenn (esimene oli Zeilo), siis on iseenesestmõistetav, et mul on vaid mingi teatud hulk megabaite mis mu mälus säilivad. Õnneks mul on hea lihasmälu, niiet loodetavasti saan asjad peagi selgeks. Ulme, Matu sai esimese korra kohta ikka väga hästi hakkama arvestades, et ma pole selliseid asju kunagi teinud. Vähe sellest, Matule ei tulnud seda õpetadagi, ta oskas juba ise :D Mismoodi ma ei tea. Õlad sees tuli kenasti välja (kippus isegi liigselt paindes olema ja neljas jäljes kolme asemel), kuid renvers on meie komistuskivi. No ei meeldi seda pepsi platsile sisse ajada :)

Paar päeva hiljem lasin seda filmida, aga ma ei tea, kas nüüd on õige või mitte. Kristat enam ei olnud kes oleks öelnud ja ma olen alles nii koba, et tunde järgi ma ei mõista veel miskit. Alguses siis õlad sees, poolvoldid ja renvers (ma arvan, no kanni üritasin raja pealt sisse ajada). Video siin:

Tagasi Krista trenni juurde. Galoppi üritasime saada lühemaks ja aktiivsemaks. Pean koguaeg Matut "tõukama", siis hakkab päris mõnusat ja aktiivset galoppi sõitma, tagant aktiivsemalt ja eest kõrgemalt. Keskmistel luban tal tagumiku sisse ajada (halllooo, ja kui ma seda päriselt küsin traversi siis ei tule mingit tagumikku sisse:D), aga peaksin sirgelt hoidma. Kontragalopis sõitsime ka 20m volte, kohati tuli välja ja hakkas end kandma, vahepeal vahetas suisa jalgu :D


Ceiloniga käisin ka Krista trennis, talle hobune täitsa meeldis ning ütles, et õige treeningu korral võiks temast saada hea M klassi hobune :) Ütles, et Ceilon on hetkel täpselt hobune minule, kellega edasi areneda, et materjali on temas küll ja veel, hetkel tuleb talle ainult palju süüa anda, et ta juurde võtaks (eelkõige lihast). Trenn on tal loodetavasti paigas ja minule tundub, et tal on rind juba laiemaks läinud, aga samas ma olen suht optimist ka.

Traavis sõitsime hobust tagant aktiivsemaks ja eest kõrgemaks. Kui säärt ei kuulanud, siis pidin tagant stekiga sääre taha andma natuke, et aktiivsemalt astuks tagant, kippus loivama. Seoses sellega pean ma uue piitsa ostma, kuna Ceilon on nagu niiiiiiiiii pikk hobune, et mu 120cm nuudike ei ulatu õige kohani, Matul seda probleemi ei ole. Galopis oli täpselt sama. Pean õppima hoidma rütmi ja tunnetama teda samme.

Sääre eest astumistega me veel hakkame pole saanud (kuigi ma tean, et ta on neid teinud küll ja veel), aga koos Kristaga hakkas asi looma. Ta kipub nende peale närvi minema ja siis viskab oma kaela barankasse ja üritab sirgelt kõrvale astuda ilma edasi liikumata. Nüüd teen nii, et igakord kui ta viskab end tagurpidi ja läheb vaid küljele, siis kohe võtan hobuse sirgeks ja küsin uuesti. Trenni lõpus juba tuli vaikselt välja. Sammus muidugi, traavis ei hakanud isegi proovima. Ennem põhi ikka paika :)

Reedel hobused puhkasid ja täna käisin jälle ratsutamas.
Matu video ongi tänasest päevast. Matu oli päris vahva kutt, sai kõigega hakkama hästi. Sääre eest astub juba nagu vana mees, enam ei pea üldse teda suruma, kenasti liigub kohe. Keskmised traavid olid ka minu arust päris okeid, ikka põhivigaselt: pisut kiirustades. Galopis oli eest mõnus kõrge ja hästi energiline. Kui tagant teda natuke stekiga aitasin siis viskas kohe takka üles ja nii mingi 10x trenni jooksul :D Mida tugevam oli laks, seda kõrgemale kann lendas :D Kevad pähe löönud. Traversit tegi juba paremini, sain kannika lihtsamalt sisse ja enam ei painutanud end enam vasakule joostes paremale nii palju.

Ceilon oli eest pisut rahutu, Krista arvas ka tegelikult, et tal tuleks hambad üle vaadata. Muidu oli tibens tobens ja sääre eest astumised vasakule tulid juba väga kenasti välja, paremale veel pisut pullitab aga hakkab tulema. Ta on mega kiire õppija :)  Galopis oli mõnus rütm.

Tegin temast täna pilti ka mõlemalt küljelt ja eest. Unustasin tagant teha, seda teen teinekord. Igatahes tahaks temast teha enne/pärast pildi, sest loodetavasti hakkab ta kiirelt juurde võtma :)

Tallis lasin Matul ja Ceilol miilustada ka. Matu oli mega huvitatud Ceilost ja hakkas teda mokkadega sügama, aga Ceilon armastas Matu boksi ees vedelevat heinarulli rohkem. Aga väga sõbralikud on nad teineteisega. Mõtlesin neid hakata tutvustama pisut ennem kui nad esmakordselt treileris kohtuvad kui võistlustele sõidavad. Matu on temast igatahes väga huvitatud ja sai vihaseks kui ma Ceilo ära viisin tema juurest :D

Tegin neile mõlemale mashi igasuguste erinevate lisadega ja kui Matu pirtsutas söömisega muidu, siis täna oli ta ülepea pudrune ja lakkus ka põranda puhtaks täielikult :D Ceilo sööb nagunii alati ja kõike, ta on nagu must auk kuhu söök ära kaob. Kui ma veel Tori Hobusekasvanduses tööl olin, siis sõi ta ööl vastu võistluspäeva minu võistlushobuse 15kg müslit ära. Ei tekkinud tal tiire ega üleliigset energiat, see oli tema jaoks ilmselgelt normaalne kogus toitu :D

Maribel ratsutas ka täna kahe hobusega! Kõigepealt sammus ta Matuga platsile, seal ta tegi temaga ka traavi. Video:

Pärast jalutas Matu seljas tagasi talli ka. Siis võtsime Ehavalguse nööri otsa ja Maribel ratsutas iseseisvalt tema seljas. Ma küljelt küll turvasin teda, aga enam kinni hoidma ei pidanud, sai kenasti hakkama.

Siis võttis ta kätte ja jalutas Ehavalguse talli ära :) Ma oleks kauem filminud, aga mul sai telefonimälu otsa :(

Aga tänaseks vist on kõik. Ei oskagi rohkem millestki rääkida. Päris pikk loba nagunii.

Ahjaa! Küsimus suurele ringile:
Kas peaksin Ceilonile tegema uue blogi või võin temast kirjutada ka Kuldar Matu blogi nime all? Sellesmõttes, et kui te temast lugeda ei taha, siis saate muidugi edasi kerida :D Palun jätke kommentaaridesse, kuidas teile meeldiks! :)

Riin

Elust ja olust

Mul on tegelikult ammu juba arvuti olnud, aga no ei ole viitsinud kirjutada. Üheks põhjuseks on muidugi see suur feilimine Kurtna võistlustel. Kuna ma olen hästi võistlushimuline ja tahaks koguaeg jube hästi esineda, siis oli ikka korralik laks vastu vahtimist. Paljud võib-olla ei arvaks, et ma sedasorti perfektsionist olen, kuna tulen peale luhta läinud skeemi ikka naerusuil koolisõiduaiast välja. aga ei- ma tõmbasin samal ööl 20 minutit patja nutta. Jõle nirune tunne oli.

Võib-olla oli asi selles, et ärkasin öösel kell 3 juba üles, et võistlustele sõita. Võib-olla on asi selles, et ma pean hetkel ühtesid kesknärvisüsteemi mõjutavaid ravimeid võtma ja olen nende tõttu pisut hajameelne. Võib-olla ma ei peaks nii palju vabandusi otsima ja õppima hoopis korralikult sõitma. Võib-olla ma ei peaks iga ebaõnnestumist nii südamesse võtma, aga no ei. Ma ei suuda. Ma olen iseloomult esineja, mulle meeldib olla lavadel, esineda, olla tähelepanu keskmes. See tõttu ma ju tegelikult blogingi, ega ma seda enda jaoks ju kirjuta. Ja kui tuleb ette ikka korralik feilimine, siis on ikka nirune tunne küll.

Samal ööl käisid peast läbi (jälle :D) ratsutamisest loobumise mõtted. Milleks, kui ma ei oska? Tavaliselt Matu puhkab peale võistlust nädala. Selle aja jooksul ma tavaliselt analüüsin sõitu ja mõtlen tulevikust, kuid seekord ma otsustasin mitte analüüsida ja mõelda midagi. Andsin Matule ühe päeva puhkuseks ja siis läksin jälle trennitama. Meil on vaja ju sõitma õppida, mis puhkus! Ain't nobody got time for that!

Lisaks sellele võtsin uue hobuse sõita. Saage tuttavaks- Ceilon. 

Tööd on palju, aga materjali on. Lisaks saavad nad toredasti Matukesega koos ringi hängida treikus.

Ega ma rohkem millesti väga ei oskagi kirjutada vist. Trennis on hakanud paremini minema Matuga, ta ei vaju enam õlast nii palju välja ja galopile tõsted tulevad juba õigest jalast välja. Ah, panen siis juba võistlusvideod ka siia. Skeemis A21 unustasin skeemi 3 korda ära, kirja sain õnneks vaid ühe vea. Diagonaalile sõites mõtlesin, et mul pole halli aimugi kuhu minna, aga kui valesti sõidan, siis nad lasevad kella, peatavad mind ja ütlevad ette :D Ka L skeemis unustasin paar korda raja, sõitsin diagonaalile kuid tegelikult selles skeemis polnud ühtegi galopi diagonaali. Great (pöial püsti emoticon)

A21

L4

kui muust kirjutada ei ole, siis Krista trennist ikka on!

Aga kõigepealt räägin ma sellest, et täiendasin oma võistlusvarustust veelgi suurema blingiga :D Nimelt ostsin sellised käevõrud, mis saab krunni ümber panna ja siis olla eriti bling tunne olla :D ja see võru on ikka pääääris shiny.

Aga trennist. Täna käis Krista meiega trennitamas. Kuna alguses oli ka Famos platsil, siis Matul esines jupp aega keskendumishäireid, ta ei mõistnud miks TEMA platsil mingi teine hobune on. Kuigi tõstsin hommikul Matu platsi ümber Famose platsile :) Uhked hobused meil tallis, kõigil enda platsid :D 

Alustasime sammust. Üritasime Matu ilusasti marssima saada ilma, et ta üle ratsme läheks. Kohati hakkas jube mõnusalt astuma. Traavis üritame rütmi ja tempot hoida, et ei esineks mingeid sööstmisi. Traavis sääre eest ära pean alustama kõigepealt nii, et hakkan käsi ees minema. Ehk siis avan käe, poolpeatus ja alles küsin sääre eest ära. Muidu ta läheb tagumik ees. Vasakule vajub ikka kohati kaela paun sisse, aga vaikselt hakkab looma. Täna jõudsin juba päris kergelt õigeks ajaks tähte :D 

Galopiga tegime kõige rohkem tööd. Ma olen tal lubanud galopile tõustes koguaeg oma peaga vehkida. Tal pärineb see komme tema isalt, Kuningalt. See samamoodi koguaeg rahmeldab ja vehib oma peaga :D No need liigutused on Matul ja Kunnil nii üks ühele, et see peab olema geenides. Nad teevad seda liigutust TÄPSELT samamoodi, ma ei oskagi kirjeldada :D Matu teeb seda eriti siis, kui saab sammule jääda või kui peab galopile tõusma. Ja kui sa seljas ei ole, siis ta vehib oma peaga üles-alla niisama, et sind närvi ajada ja end inimeste vastu hõõruda peale trenni :D

Igatahes, üritan üleminekud teha paremad. Ma unustan ise pidevalt ettevalmistuse ära. Viimasel hetkel märkan et oih, olen tähes ja pean tegema ülemineku ja siis robaki tõmban seisma/tõstan galopile, siis lendab hobune minema, üle ratsme, neli jalga kõik eri suunas jne. Täna tulid päris hästi välja galopist sammule üleminekud, Matu lausa kükitas maha, oli eest kõrge ja kenasti tegi üleminekud. Nagu ma ise end paika saan ja asjad meeles pean, siis on hobune super.

Koondgalopp tuli juba päris kenasti välja. Uus plats kandis hästi ja Matul oli hea kerge joosta. Saime Kristalt kiita, et oleme tema antud koduülessannet kenasti täitnud ja koondgaloppi õppinud :) Tegelikult viimasest Krista trennist on möödas vaid 3 trenni :D Aga eks selle kallal oleme tööd teinud küll. Matu hakkab end juba kandma ja jookseb päris hästi. Palju lihtsam on ka neid 10m tagasipöördeid sõita. Lisaks täna sõitsime veel koondgalopis 10m volte. Kui Krista kõrvalt koguaeg õpetab, siis tuleb välja küll. Ma peaks teinekord diktofoni panema Krista trennis lindistama ja siis kui üksi sõidan panema selle endale ette mängima :D 

Trenni lõpetuseks tegime üleminekuid keskliinil traavist galoppi ja galopist peatusesse. Mul kipub ta vasakule tagumikuga sisse vajuma, pean ennem peatust alati sääre sealt vastus hoidma, siis seisab kenasti :) Võib-olla see on seotud tema pimeda silmaga, tal on ka vasakule joostes vaja koguaeg painet väljapoole hoida. Pean jällegi meeles pidama, et ei laseks ja mängiks siis vasaku ratsmega natuke rohkem. 

Üks tüüpviga on meil veel. Hetkel sõidan vaid tähtede järgi (platsil pole aeda ümber) ja nii kipub koguaeg Matu tagumik sisse vajuma. Paremale sõites kipus üldse välja vajuma õlast :D Asjad ei ole muidugi hullud ja ta ei tee seda palju, kuid parem, kui me ei teeks neid vigu üldse. Eriti viskas tagumiku sisse keskmises galopis. 

Ega rohkem ei oskagi midagi rääkida. Ma jätan alati vead meelde, et nende kallal tööd teha, head asjad lähevad kergemini meelest ära. Minule tänane trenn väga meeldis, ma arvan, et me polegi varem nii hästi hakkama saanud. Keskmised traavid hakkasid ka juba tulema, kenasti hakkas õlast töötama ja taguotsa hoidis aktiivsena, eest kõrge ja üle ratsme ei läinud. Täna oli ta küll pisut puhevil, kuna tuul oli niiiiiiiiii kõva, seega kohati kippus rahmeldama eest. Aga tuul oli tõesti mega kõva. Et kuulda mis Krista räägib pidin ma muudkui tema juurde seisma jääma ja teda kuulama :D ja tal on kõva hääl! :D Isegi Matul oli kohati raske edasi joosta, aga õnneks ta nii paksu, et platsi pealt minema ei lenda :)

Midagi oli kindlasti veel, aga ei tule meelde hetkel. Igatahes mega hea trenn oli, õppisin jälle nii palju ja Matu oli väga tubli :)

AAAA! Matu on mõnus pirtspepu ka :D Kui Maarja-Liisa temaga ratsutas ja ma neile trenne käisin andmas, siis Matu ei olnud nõus õuna sööma. Porgandeid sõi, aga ainult siis, kui need olid pooleks lõigatud ja viilutatud! Nüüd on asi arenenud nii kaugele, et porgandit on nõus juba hammustama tervelt ja õuna sööb ka. Aga oma kalleid Pavo graanuleid hakkas ühelt maalt järele jätma. Enam ei söö ja kõik. Vahetasime siis graanuleid, ka neid sõi pika hambaga, kuid hommikuks oli ikkagi söödud. Vahetasime ta graanulid uue Pavo Triple P müsli vastu ja seda hakkas küll väga isukalt sööma kohe. Mõtlesin, et hakkan talle siis Pavo Mashi ka juurde andma, et see taastab hästi peale raskemat treeningut ja võistlusi. Ma ei tea MITTE ÜHTEGI hobust, kes mashi ei söö. MITTE ÜHTEGI! Ka kõik pirtspepud söövad. Ja saate aru, Matu pirtutas nii et vähe polnud! Lõikusin siis porgandeid sinna sisse. Võttis porganditükikese suhu, lutsutas selle ümbert mashi ära ja lasi ilaga välja, porgandi krõmpsutas ära :D Õnneks kavaldasin ma ta täna üle! Piisas vaid peotäiest müslist mis ma talle mashi sekka segasin ja ta limpsis isegi küna puhtaks :D Asi pole isegi selles, et talle ei maitse. Kõik, mis on tema jaoks võõras, ta ei taha sellega harjuda ega alguses isegi mitte proovida. Loodan, et hakkab lõpuks mashi ikka niisama ka sööma :)

Lõpetuseks väike video esmaspäevasest trennist, kui harjutasime lühemat galoppi. Põhjus, miks platsi ära kolisime, on ka videos näha. Lihtsalt vana plats on hetkel niiiiii pehme ja püdel. Ka videos komberdab seal :D

ja päris lõpetuseks paari nädalatagune pildike ka.

Krista trenn

Pole pikalt kirjutanud, sest endiselt on lahendamata arvutimure. Hetkel saan elukaaslase arvutit kasutada.

PS: eelmise postituse täpsustamiseks, ma tegin liigset paanikat Matu silma ümber, see oli järgmiseks hommikuks juba terve olnud :D

Igatahes, teisipäeval oli Krista trenn. Läksin talli varem kohale, et plats pisut ümber nihutada sõitmata maapinnale, kuid terve plats ujutas :D Pöördusime siis meie eelmise aasta platsile mida siiamaani oleme sõitmata hoidnud, et pehmete ilmadega seda võimalikult vähe kahjustada. Tegime Allaniga tähtedest 20x40 platsi ja valmis ta oligi.

Kui hobune oli soojaks käidud, alustasime sääre eest astumistega sammus. Kuna me sellel hetkel olime platsi kõrval, siis tundus et tuleb hästi välja ja tundus, et astub ilusasti, aga kui ma oleks olnud platsil, siis ma ei tea kas ta oleks sellega rajale tagasi ka jõudnud või ei :D Kui hobune oli ka traavis soe, proovisime samuti sääre eest astumisi, nüüd juba platsil. Paremale astudes ei tahtnud ta mul kuidagi rajale õigeks ajaks jõuda, kuid vaikselt hakkas juba tulema. Vasakule tahtis aga kiirustada ja seetõttu ei jõudnud õigeks ajaks rajale, samuti vedas kaela pauna. Vaikselt hakkasin nippidele pihta saama ja saime ka hobuse kenasti lõpuks rajale. Pean ise jälgima, et ma oma vastassäärt liiga taha ei ajaks ja koguaeg peale jätaks, impulsse pean saatma, mitte täiesti jõust suruma :D

Keskmine traav oli päris hull. Ma teen selle vea, et annan talle ratsme järele ja ta vajub kohe esiotsale ja üle ratsme. Pean ise istuma sirgelt edasi ja ratset ei anna järele. Lasime mööda pikka põlluäärt keskmist traavi mitu korda edasi-tagasi, Matu kippus galopile minema, kuna tal oli traavis nii raske seal vee sees joosta. Aga sain õige maitse suhu ja nüüd tean, mida keskmises traavis taga pean ajama.

Galopis on kõige raskem ikkagi keskliinile sissesõidud. Kuna ma pole Matult nõudnud koondgaloppi, siis laia galopiga ei taha eriti ära mahtuda sinna. Proovisime siis Matuga koondgaloppi ja kui ise lõpuks õlad puusast pisut tahapoole viisin sain ka Matu lühemaks. Pean meeles pidama koguaeg, et õlad taga, rind ees ja käsi liigub puusale vastu, et hoida hobune eest kõrgem ning igal sammul saadab jalg impulssi. Nii traavis kui sammus vaja leida stabiilne rütm. Harjutus ise ei tulnud endiselt ideaalselt välja, kuid kuna plats oli pisut kehva, Matu noor ja mina loll, siis võib tegelikult rahule jääda.

Kolmapäeval läksin ka sõitma. Tavaliselt on Matu käinud ülepäeviti sõitmas, kui see nädal otsustasin teisiti, kuna mu kaasa tuli koju. Teisipäev, kolmapäev trennis, siis 3 päeva puhkust ja pühapäeval jälle trenn. Esmaspäev puhkab ja teisipäeval jälle Krista trenn. Kahju, et saan vaid 2 korda sõita ennem Krista tulekut, aga ma nii kardan teda üle sõita. Ta hetkel käib niiii suure heameele ja rõõmuga trennis, ei taha seda temalt ära võtta. Eelmise aasta sügisel oli ta juba nii tüdinenud, ei taha see aasta sama viga teha.

Igatahes, kolmapäeval võtsin endale kavva maastikul keskmise traavi sõitmise. Meil on head pikad liivateed kus peal saab pikalt sirgelt traavi lasta. Lähen mina siis nendele radadele ja ühele teele veetud suurem koorem killustikku peale. Läksin siis ühele teisele teele ning see uppus vee all. Hakkasin juba käega lööma oma keskmisetraavi trennile, kuid leidsin kellegi põllukese, kus peal sai järjest 200m traavi lasta. Hea, kuiv ja sile oli. Ikka lasin pisut kiirustama ja eest andsin käed kohati järele, kuid noh, ma ka ju alles õpin :D Põhimõtteliselt hakkas välja kah tulema hädapärast.

Galoppi üritasin sõita lühikeselt, kohatu tuli juba päris hästi välja. Matuke oli lõpuks nii väsinud, et käisin korra platsult läbi, tegin 2x sääre eest ära traavis (need tulid hästi välja) ja lõpetasin ära ja jalutasin kohe maha. Tegi kokku kolme harjutust: keskmine traav, koondatud galopp ja 2x sääre eest ära. Tundub jube kerge ja vähe harjutusi, aga nii läbi võttis :D Pulsikell näitas samuti päris suuri numbreid.

Meil on plaanis minna 12. aprill Kurtnasse võistlema. Plaanis skeemid A21 (mida pole a kordagi sõitnud ega isegi pähe õppinud, pühapäevaks pean pähe õppima, et kasvõi 1x läbi sõita, siis jääb meelde) ja L4. L4 on üsna keeruline. Meile raskemad harjutused on keskliinile sõit, kohe esimese tähevahes 10m volt ja koheselt peale volti vastassuunda sääre eest astumine kuni otsatäheni. Ja seda tuleb teha 2x mõlemat pidi. Siis on vaja X'is sammust galopile tõsta, kohe peale seda keskliinile ja kohe sealt edasi kontra. Peale keskmist galoppi mööda rada on vaja ruttu hobune kokku saada, uuesti keskliinile ja kohe kui hobune esimeses tähevahes otsa on, siis galopist hetkega sammule. Lõpu keskliin näeb välja veel selline: traavis keskliinile, ennem X galopp ja viimases tähevahes galopist PEATUS :D Ma arvasin, et ei saa sellega iialgi hakkama, aga õnneks Matu selline flegma ja talle meeldib allüürivahetusi aeglasemaks vahetada :D Raske on teda ainult täiesti sirgena hoida, kipun sääred ära unustama ja sadulas ette vajuma, nii vajub ka Matu küljele viltu.

Pühapäev, kui plats vähegi kannatab, prooviks sõita mõlemad skeemid ühe korra läbi. Lihtsalt selle mõttega, et mul tekiks lihasmälu :D Päriselt ka, mulle piisab kui saan skeemi läbi sõita ja jääb päris hästi meelde. Niisama huupi ei jää meelde. Matul tekib eriti hea lihasmälu, eriti teab kus tuleb sammule alati jääda :D

..viimase postituse täpsustamiseks

Kirjutasin, et vihma sajab ja ei viitsi talli minna. Jõudsin selgusele, et ma ei ole suhkrust ja vihma käes ära ei sula, seega võtsin end kokku ja läksin talli ratsutama.

Tallis nunnutasime pikalt Matut ja ei pannud tähelegi, et tal midagi viga oleks. Puhastades ta sopast nägu panin aga tähele, et ta hoiab oma pimedat silma kinni ning see vesistas. Ma ei saanudki aru, kas mina tegin sellele liiga kui sealt ümbert muda maha kraapisin või oli tal juba ennem midagi viga. Samas karv silma ümbrusest oli kuiv. Matu silmaga peame olema aga väga ettevaatlikud, selles on suurem surve kui teises ning on ta ka mõõtmetelt suurem. Seda tuleb alati ka treenides jälgida, sest silma suurenedes tuleb trennimine lõpetada. See võib tekitada talle peavalu, ta võib hakata pead/kaela viltu hoidma ning ka tema tujud võivad muutuda kiirelt. Halvimal juhul tuleb silm välja opereerida.

Siiani pole sellega veel kordagi probleeme olnud ning loodan, et ka seekord teen tühjast paanikat. Õnneks tuleb veterinaar teda üle vaatama lähipäevil. Trenni ma igatahes ei tahtnud minna, kuna kartsin, et ere valgus võib ta silma veelgi rohkem mõjutada. Mingi hetk oli ta silm aga jälle punnis lahti ja noolis kommi. Siis vahepeal hoidis jälle pilukil. Seest oli ka pisut punakas. Ei teagi, mis värk. Loodan, et on nüüdseks juba terveks oma silma ravinud :)

Mina küll trenni ei läinud, aga see eest sai Maribel-Johanna Matu seljas mütata :) Kahjuks panin liiga hilja filmima, ta muidu hüples ja kargles seal seljas, nagu oleks kergendamist õppinud :D

Aga vot siis! Mõtlesin mina end ületada ja vihmaga trenni minna, aga tutkit. Rohkem mina ülemäära initsiatiivi üles ei näita :)

Krista trenn, võistlused

Vabandust, et nii pikalt kirjutanud pole! No kohe üldse ei ole minu teema kirjutada tahvelarvutiga, no ei.. Igatahes!

Teisipäeval oli Krista trenn. See oli enam kui nädal tagasi ning katsun oma haugimälu pisut turgutada. Sääre eest astumised. Matu astus paremini paremale, vasakule viskas kaela punni. Sain lõpuks aru, kuidas pean sääre eest astumisi tegema. Ma muidu hoidsin tuimalt säärt peal ja jõuga surusin, aga tuli välja, et kui teha poolpeatus-säär-poolpeatus-säär on palju lihtsam :) Pean lihtsalt ära tabama, millal säärt liigutama pean (kui Matu astub paremale, siis kui matu parem esijalg hakkab maast lahti tõusma, siis impulss saata). Lisaks muidugi tasakaal õigel pool ning poolpeatused. Kui pihta sain, siis tuli juba paremini välja.

Suur tegu oli keskmistel traavidel hoida Kuldar Matu ratsmes. Annan talle miskipärast koguaeg ratsmed järele ja nii ta mul üle ratsme läheb. Pean hoidma käed tugevalt vastu keha ja keskmiste ajal pisut ratset näppima/suuga mängima.

Kontra läks lappesse vaid üks kord, sest lasin Matu üle ratsme, selg läks nõgusaks, tasakaal kadus ja traavile ta hopsti jäigi. Edasi tulid päris viisakad kontrad, kuid sõitsime vaid aasade peal (mitte poolringe). 12 meetrised galopi voldid olid täitsa okid, nelja aasalised serpantiinid tulid ka täitsa viisakad välja, sest Vika ja Krista seisid täpselt sinna, kuhu peale ma sõitma pidin :D

Ennem võistlust tegin suurema trenni neljapäeval, kuid Matu oli väga viks ja viisakas. Reedel jalutasime vaid maastikul 40 minutit. Pesin ära varustuse ja Matu saba/jalad. Jõhker, mis sopavesi sealt tuli.. Vähes sellest, ma pesin ju saba ka esmaspäeval ära :D

Krista mainis, et ma peaksin Matuga natuke ettevaatlikum nüüdsest olema. Tema kogemus on näidanud, et viie aastased hobused on pubekad ning võivad hakata igasugu trikke tegema. Ma alguses mõtlesin, et ah mida see Matu ikka oskab teha et mind üllatada :D Aga vot! Võistluspäeva hommikul Matu treilerisse ei lähe ja kõik. Tõmbasime kordedega teda, aga noh, seda paksu on jõuga ju suht mõttetu kusagile ubrikusse lükata :D Ei toimi eriti nii. Suht kaua jändasime, tavaliselt on ta minutiga sees, laupäeva hommikul läks.. 7 minutit :D Aga siiski. Maha laadimine ja muu läks viisakalt. 

Kui võistlusväljakule sooja tegema läksime, siis tunne oli niiii hea. Matu on täiega mõnus sõita, nii pehme ja liikus sääre ees. Kui Matu aga üksinda maneeži jäi, siis ta avastas nii muuseas otse keskliinilt ühe päikeselaigukese, seda laigukest pidi ta ületama ikka mitmeid kordi ja iga kord ta hüples ja keksples sealt üles. Nii tulid mõlemad keskliinid hüpetega :D ja no ei olnud head.  aga mis ma siin eraldi kirjutan, ma parem copyn: 

Skeemis A4 oli tulemuseks 64,x% ning viies auhinnaline koht. Soojendusel oli hobune superlux, energiline ja koostööaldis. Kui Matu üksinda maneezi jäi ja skeemi hakkas sõitma, siis avastas ta maneezi keskliinilt ühe pisikese päikeselaigu ning otsustas, et tema selle peale ei astu! Põikles ja puikles ja hüppas sellest üle viis korda mil ta pidi seda ületama. Mõlemad keskliinile sõidud tulid seetõttu hüpetega ja vingerdades. Hobune, kes iialgi ei karda- Murphy, eks! grin emoticon lisaks tõstsin ettevalmistuseta hobuse galopile ning läks valest jalast. Üldkokkuvõttes mitte just parim sõit.
Skeemis L32 oli hobune juba pisut väsinud, kuid sõiduga jäin täita rahule! Sääre eest astumine vasakule, mis trennis välja ei tulnud üldse, tuli nüüd välja suurepäraselt! Mõlemalt kohtunikult 7p. Sääre eest astumine paremale, mis trennis tuli välja suurepärasel, tuli nüüd välja jubedalt grin emoticonlisaks sellele jätkas ta sirgel traversis, nagu kombineeritud raskem L skeem grin emoticon kahjuks see lisapunkte ei toonud smile emoticon keskmised traavid kippusime pisut kiirustama, kuid üldjoontes võib rahule jääda! See oli nii Matu kui ka minu jaoks esimene L skeem. Tulemuseks peaaegu 64% ja väga napilt kolmas koht. Ei tahaks küll mainida, aga aususe huvides seda siiski teeksin- võistlejaid oli ka vaid kolm grin emoticon aga sellegipoolest kõrge protsent viie aastase raskeveohobuse kohta L skeemis! smile emoticon
Kohtunikeks olid Sirly Tillman ja Eva-Maria Vint-Warmington. Sirly Tillmann ütles peale võistluse lõppu kohvilauas, et ta arvas alguses, et selle L skeemiga me toime ei tule, kuid õnneksütles ta, et pidi  positiivselt üllatuma:)

  Video L skeemist:

Teisipäeval käisin jälle trennis. Tegime suht lühikese trenni, alustasime kohe sääre eest astumistega sammus, saime päris hästi hakkama. Tegime palju ette-alla traavi ja hiljem keskmisi traave, täiega hea oli :) Ei hakanud kiirustama, aga samm muutus pikaks ja suureks ja kandis end mõnusalt. Galopp oli ka päris hea. Tegime mõned sääre eest astumised traavis, needki tulid päris viisakalt lõpuks välja ja ega rohkem midagi ei nõudnudki. Maribel ratsutas ka Matuga paar kilomeetrit ning tegi oma esimese traavi ka Matuga :) Oli väga happy! 

Ahjaa! Peale Krista trenni võtsin Maribeli ka Matu selga, aga Maribel hakkas nihelema ja kätega venitama Ülle poole justkui tahaks maha. aga ei. Tahtis hoopis Ülle käest piitsa saada :D Võttis piitsa püsti kätte ja andis sellega Matule mööda pead- NÄTAKI :D Õnneks ta ei jõua kõvasti lüüa ja Matu temast välja ei teinud, kuid rohkem me Maribelile piitsa ei anna :D

Ja Matu selle aasta kalenderplaani panime ka paika. Kui kõik plaanide kohaselt läheb ja tal jõudu ja jaksu ikka on (me jälgime tema enesetunnet kõige rohkem ikkagi), siis teeme sellel aastal 9 ERL võistlust, millest 3 on rahvusvahelised, 2 neist leiavad aset välismaal :)

Tahaksin praegu ka trenni minna, kuid jubedalt hakkas sadama. Lähen vist homme

smile emoticon

opyn: dskd

Matu sünnipäev!

Kõigepealt räägin laupäevasest trennis kiirelt. Oli nii ja naa, galopis oli väga hea, kuid traavis kiirustas palju. Ma õppisin selle L skeemi selgeks ja ehmatusega avastasin, et sirge peal tuleb sammust galopile tõusta. Hakkasin siis proovima, no jube :D Tal nagunii jõuab märguandmine puutekohast ajju mingi ülimega aeglasel kiirusel :D Sai asja selgeks, aga üldse ei tahtnud galopile tõusta. Ei viitsinud lihtsalt. Ei aitand ussi- ega püssirohi, küll aitasid aga hobuse küpsised mis mul taskus olid :D Hetkega muutus hobune laisast raskeveokast särtsakaks duracellijänkuks, kommi eest on ta ikka nõus kõike tegema.

Ta teeb nii nunnut nägu kommi peale. Tahtsin filmida ta nägu mida ta tegi oma sünnipäevakoogi peale, kuid Murphy lõi käe vahele- nagu filmima hakkasin lõpetas ta oma nunnu näo tegemise. Aga väike video siiski.

Nagu öeldud, oli Matul täna sünnipäev. Tegin talle hommikul kolmekordse tordi, lisaks kaerahelbe pudrule igal kihil oli esimesel kihil riivitud porgand ja teisel õunaviilud, peal viis porgandit.

Talli jõudes hakkasin Matule sünnipäeva puhul ilupäeva tegema :) Plaanis oli ta pikk lakk ära kakkuda, Päris rets oli! 1,5 tundi võttis (või rohkem), lakk oli niiiiiiiii paks, et jube kohe. Kakkusin küll, kuid tundus, et õhemaks nagu küll ei jäänud :D Ma olen muidu väga kiire laka kakkuja, aga tema lakk oli lihtsalt nii paks, võtsin isegi paksud salgud ja vahepeal lausa keharaskusega istusin kammi otsas :D Viimati Matu ei sallinud üldse kakkumist, kui täna oli nagu kukupai! Kordagi ei liigutanud ja oli muudkui kõrvad ees ja jälgis, mis ma teen. Ma usun, et ta ikka igatses mind kui ma mitu kuud ei käinud temaga tegelemas :D 

Matu enne:

 Matu tunni pärast:

 Matu lõpuks:

Viimase pildi oleks võinud teha rohkem külje pealt maast nagu teised pildid tehtud on, kuid unustasin end tooli otsa ja ei tulnud kohe selle peale. Igatahes tal tuli selle laka alt jälle mega jõhker kael välja :) Sõites oli nii paha, lakk koguaeg näos ja sõrmede vahel. Lõpptulemus tuli pisut mitte nii hea, kui tahtsin, kuid tal on laka esimeses pooles niiiii jubedad pöörised. Lisaks on ta kaelahari keskelt niiiii lai, kaela keskelt on lakaharja laius umbes 10-15cm ja sealt vajub lakk ka alati kahele poole. 

Vahepeal jäi Matu lakk poolikuks, kuna hakkasime Matu sünnipäeva pidama! Laulsime talle sünnipäeva laulu ja andsime talle ta tordi kätte. Üksi me tal seda süüa ei lasknud, jagasime ka teistele Matu sõpradele! Väike videomeenutus:

Edasi liikusime üheskoos platsile, et ehitada valmis koolisõiduplats. Saime 20x40m platsi valmis. Tagasi talli jõudes lõpetasin Matu laka, pesime veel saba ja jalad puhtaks. Muideks! Matu saba oli nii pikk, et see lohises maas umbes 1-2cm :) 

Inimeste/hobuste tordid söödud ja kohvid joodud jäi veel üle unest ärganud Maribelil Matut õnnitleda ühe porgandi näol :)

Päeval aitas veel ka Allanil sõnnikut visata :)

Ja vabandan piltide eest, mu telefon ei tee just kõige kvaliteetsemaid pilte hämaras tallis.

Ennem ära minekut Matut paitades tuli ikka jube heldimus peale. Ta on lihtsalt niiii imearmas hobune, nii sõbralik ja imelise iseloomuga. Muudkui vaatab sind silmad punnis, kõrvad ees ja nina vastu taskut puksimas :) Ma olen nii õnnelik, et meie teed põimusid, ta on lihtsalt kõige ägedam!

Homsest nii palju, et kell 10.00 hommikul on meil Krista trenn :) Avastasin siin ükspäev atesteeritud treenereid vaadates, et ta on lausa FEI level 2 treener ning neid on Eestis kokku vaid 4 :) Uhke värk!